Venemaa president Vladimir Putin kavatseb ära kasutada 9. mai võidupüha pidustusi ja kuulutada Ukrainale sõja. Asjast rääkis Briti kaitseminister Ben Wallace raadiojaamale BBC 4. Seni on Venemaal käimas Ukraina „erioperatsioon”. Wallace ütles, et Putin peab kuulutama Ukrainale sõja, et kaasata rohkem ressursse. Lisaks saab siis välja kuulutada mobilisatsiooni. Wallace ütles,

Tööjõurendifirma Finesta tegevjuhi Heikki Mäki sõnul jätab sõda majandusele ja sellega kaasnevalt ka tööjõuturule kindlasti jälje, kuid seejuures ei ole me ligilähedalgi olukorrale, kus oleks ukrainlaste tõttu kohe töökohad otsa saamas. Tema sõnul on sõda eelkõige mõjutanud tööandjate tegevust. “Meil on olnud järjest mitu kriisi ja sõda on nüüd omakorda

Pärast Ukraina sõja algust on Venemaal palavalt armastatud Anne Veski avalikkuse eest kadunud kui vits vette. Mitmed väljaanded on üritanud saada temalt kommentaari, kuid tulutult. Nüüd on võtnud sõna Reet Linna, kes ei mõista Veski vaikimist. “Ma arvan tegelikult, et mingi seisukoha peab võtma. Praegu on inimesed tohutult haavatavad,” ütles

Sõja tõttu kiiremaks muutunud hinnatõus raskendab Eesti Panga sõnul nii ettevõtete kui ka inimeste finantsseisu ning töö kaotamise oht ähvardab eeskätt neid inimesi, kes töötavad sõjast rohkem mõjutatud sektorites. „See toob tõenäoliselt kaasa pankadele probleemlaenude kasvu,“ nentis Eesti Keskpanga president Madis Müller. Eelkõige on see keskpanga hinnangul ohuks majandussektorites, mida

Eesti elanikud usaldavad poliitikutest kõige enam Alar Karist, Kersti Kaljulaidi ja Marina Kaljuranda, selgub Kantar Emori tehtud poliitikute usaldamise uuringust. Usaldusväärsuse tipu moodustavad seega presidendi ametiga kas otseselt või kaudselt seotud isikud. Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat aastal 2016 ning osa tolleaegsest populaarsusest on tal endiselt veel ka säilinud. Neljandal

Lõuna-Ukraina linnas Mariupolis, mida Venemaa on intensiivselt pommitanud, enam lahinguid ei toimu, rääkis Vene president Vladimir Putin teisipäeval kohtumisel ÜRO peasekretär Antonio Guterresiga. Guterres kirjeldas arutelusid kui “avameelset”, kuid kinnitas, et ta külastab Moskvat kui “rahu sõnumitoojat”. ÜRO teatas, et Venemaa president Vladimir Putin nõustus “põhimõtteliselt” Punase Risti poolt tsiviilelanike

Politsei oli täna Tallinnas väljas suurendatud jõududega, et ennetada provokatsioone ja tagada, et keelatud avalikke koosolekuid läbi ei viidaks. Tõnismäel toimus kolm intsidenti, neist kahe osas alustas politsei väärteomenetlust. Politsei keelas möödunud nädalal kaks 26. aprilliks registreeritud avalikku koosolekut Tõnismäel ja Tatari tänaval, kus võidi õhutada vaenu ja kasutada agressori

Vene välisminister Sergei Lavrov kordas hoiatust kolmanda maailmasõja puhkemise eest, nimetades seda “reaalseks”, vahendab Welt. NATO olla astunud “läbi vahendaja sõtta Venemaaga”, sõnas Lavrov ja nimetas relvatarneid Ukrainale “legitiimseteks sihtmärkideks”. Ühtlasi rääkis Lavrov, et ohtu tuumakonfliktiks “ei tohiks alahinnata”. Lavrov viitas sõja eskaleerumise ohule intervjuus Vene telekanalile, kus ta heitis

MTA töötajad valgustasid 21. märtsil Muuga sadamas läbi külmutuskonteinereid, milles olid banaanid, mis liikusid Ecuadorist Posorja sadamast. Kontrolli käigus tuvastati ühes konteineris võrreldes teiste samalaadsetega anomaalia ning täiendava kontrolli tulemusena avastati 72 musta värvi kotti, millest leiti enam kui kolm tuhat kilesse pakendatud ning teibitud pakki tahke, valget värvi pulbriga.

Peaminister Kaja Kallas ja Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz keskendusid tänasel kohtumisel Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas, energiajulgeolekule ja NATO Madridi tippkohtumise ettevalmistamisele. Peaminister Kaja Kallas tutvustas liidukantsler Scholzile kolme Balti peaministri poolt eelmisel nädalal Riias kokku lepitud ühiseid eesmärke Madridi NATO tippkohtumiseks. „Nende elluviimine aitab tugevdada meie piirkonna julgeolekut. Loodame Saksamaa