Uudised

Põgenikud pole kohalikke inimesi töötuteks jätnud. Paljud Eestlased lihtsalt ei lähe tööle

Tööjõurendifirma Finesta tegevjuhi Heikki Mäki sõnul jätab sõda majandusele ja sellega kaasnevalt ka tööjõuturule kindlasti jälje, kuid seejuures ei ole me ligilähedalgi olukorrale, kus oleks ukrainlaste tõttu kohe töökohad otsa saamas.

Tema sõnul on sõda eelkõige mõjutanud tööandjate tegevust. “Meil on olnud järjest mitu kriisi ja sõda on nüüd omakorda järgmine. Hinnatõus algas juba enne sõda, kasvasid nii energia- kui ka toormehinnad ja Venemaa sissetung Ukrainasse andis omakorda mõlemale probleemile hoogu juurde,” tõdes Mäki pressiteates.

Finesta tegevjuhi sõnul on seejuures alanud ümberstruktureerimised – need ettevõtjad, kel asusid tootmisüksused emmas kummas sõjas osalevas riigis, otsivad võimalusi need mujale kolida. “Lisaks on ka Hiina üha halvema ettevõtluskeskkonnaga riik, eelkõige kui räägime sealsest koroonapoliitikast,” märkis Mäki, kelle sõnul näib Euroopas maad võtvat suund teha tarneahelad lühemaks. “Hiinast saadava tooraine odav hind ei mängi rolli, kui kättesaadavus on nigel,” tõdes ta.

Sõja tagajärjel hakkasid juba märtsi alguses Eestisse saabuma esimesed Ukraina põgenikud, kuid nende mõju majandusele ja siinsele tööjõuturule on Finesta juhi hinnangul praegu veel vara prognoosida. “Eesti tööjõuturg vajas inimesi, aga pole teada, kui kauaks tahavad lahingutegevuse eest varju tulnud ukrainlased siia jääda. Palju sõltub nende elukohast. Lääne pool riigis on rahulikum ja sinna kolitakse juba ka tagasi. Võimalik on, et okupeeritud aladelt saabunud inimesed jäävad siia pikemalt ja nemad on ilmselt huvitatud ka siinsele tööturule integreerumisest,” rääkis ta.

Tööstussektor teatas juba esimeste sõjapõgenike saabudes, et annab hea meelega tööd. “Osa inimesi on sinna tõesti juba kohad saanud, aga suurt tööjõupuuduse leevendust siiski oodata pole. Kui me vaatame praegu Eestisse jõudnud sõjapõgenikke arvu – rohkem kui 30 000 – siis nagu ma juba ütlesin, osa neist on läinud Ukrainasse tagasi. Teiseks peame meeles pidama, et suur hulk sõjapõgenikest on lapsed, osa jälle eakad inimesed, kes vähemalt täiskohaga ei tööta,” selgitab tööjõurendi ettevõtte juht.

“Tööealiste puhul räägime aga suures osas naistest. Paljudel neist on kaasas lapsed, kelle jaoks on vaja lasteaia- või koolikohta. Kuni seda pole, ei saa ka vanemad tööle minna,” nentis ta ja lsias, et silmas tuleb pidada sedagi, et kõigil pole tootmises töötamiseks sobivaid omadusi, kõigil pole selleks ka soovi.

Mäki andmetel on sõjapõgenike hulgas nii neid, kes on väga suurtes rahalistes raskustes kui ka selliseid inimesi, kel on kogutud teatud tagavara. “See ei tähenda, et kui on tegu Ukraina sõjapõgenikuga, siis ta võtab alati vastu esimese ettejuhtuva töö ja teeb seda kõige madalama tasu eest,” rõhutas ta ja lisas, et sügiseks on kogu sõjapõgenike mõju siinsele tööjõuturule see, et mõnel ettevõttel on ometi personali palkamise osas elu veidi kergemaks läinud.

Jaga
Back to top button