Eestis visiidil käinud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon soovitab Eestil hinnatõusu aeglustamiseks ja konkurentsivõime hoidmiseks juba tänavu alustada riigieelarve puudujäägi vähendamisega, samuti võiks riik IMF-i hinnangul tuua maksutõusud varasemaks. Eesti majanduspoliitika iga-aastase hindamise lõpetanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) märkis, et Eesti on viimase kahekümne aastaga teinud märkimisväärseid edusamme, kuid kasvanud on surve

Tänasel Riigikogu täiskogu istungil esines Eesti Panga president Madis Müller ettekandega, milles tutvustas Eesti Panga 2022. aasta tööd ja rääkis olulisematest suundumustest Eesti majanduses. Müller sõnas, et kui püüda läinud aastat keskpanga vaatenurgast hästi lühidalt kokku võtta, siis võiks öelda, et keskpankade äärmiselt leebe rahapoliitika kümnend on mööda saanud. „Selle

12.05.2023 Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti 953 miljoni euro suuruse muudetud taaste- ja vastupidavuskava Täna andis Euroopa Komisjon rohelise tule Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskavale. Taastekava maht on 953 miljonit eurot, see makstakse välja toetusena ja see sisaldab 17 reformi ja 28 investeeringut.   Eesti on lisanud oma esialgsesse taastekavva viis

Eesti on Euroopa Liidu liikmesmaana andnud lubaduse, et 2025. aastal peab ringlusesse jõudma 55 protsenti olmejäätmetest. Viimased kümmekond aastat pole aga edusamme tehtud ning ringlusesse jõuab vaid alla kolmandiku olmejäätmetest. Kui olukord ei parane, ähvardab Eestit sadade tuhandete eurode suurune jäätmetrahv. Euroopa Liit ja sealhulgas ka Eesti on võtnud eesmärgiks,

Stratosfääri sööstnud energiahinnad, mis vedasid üleüldist hinnatõusu, on hakanud väikestviisi langema. See aga ei tähenda kohe lööki muudele hindadele, sest languse kohalejõudmine nõuab samuti aega. Majandusteadlik Eesti Pank avaldab neli korda aastas väljaande Rahapoliitika ja Majandus. 2023. aasta esimese kvartali maailma ja Eesti majanduse ülevaates leiab alapealkirju nagu „Toiduhindade tase on praeguseks

Eesti Posti juht Mart Mägi ootab postiseaduse muudatust, mis annaks postiteenuse hinna otsustamise ministri käest konkurentsiameti kätte ning lubaks kirjakandmist senise kuue päeva asemel kolmel päeval nädalas. “Universaalne postiteenus ei ole Eesti elaniku jaoks prioriteetne teenus ja igapäevane vajadus selle teenuse järele puudub.” Selle lause autor on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Mustast kastist ekraanile kuvatud valimistulemused, mida keegi ei saa päriselt ega tõeselt kontrollida, määravad meie kõigi elukorraldust järgmised neli aastat. See protsess on nüüdseks tsementeeritud Vabariigi Valimiskomisjoni, Valimisteenistuse ja Riigikohtu omavahelise JOKK-skeemiga, mis on ligipääsmatu ja vaidlustamatu nagu Kaaba. Mille ümber saab vaid usupalveid pomisedes koogutada, kõik muu on välistatud.

Täiendus 14.03.2023 Täna 14.03.2023 hääletasid Euroopa Parlamendi saadikud hoonete energiatõhususe direktiivi poolt, mis toob Euroopa elanikele sundrenoveerimise kohustuse. Direktiiv näeb ette, et 2028. aastaks peavad kõik uued hooned olema nullenergiamajad, sealjuures avalike asutuste hooned peavad selle eesmärgini jõudma 2026. aastaks. Elumajad peavad 2030. aastaks saama vähemalt E-energiaklassi. 2033. aastaks tõstetakse

Tänapäeval nõuab korterelamu rekonstrueerimine suuri investeeringuid, mistõttu on oluline, et tahe muuta eluhoone paremaks, oleks olemas enamikel ühistuliikmetel. Lisaks oleks hea, kui protsessi alguseks oleks korteriühistul renoveerimise jaoks kogutud reserve. Valmistu varakultPärast kulukat talveperioodi on mõistlik juba suveperioodi ajal koguda suuremat remondifondi, et koguneks reserv nii hooldus- kui ka suuremate

10.04 algas ja ühtlasi lõppes korterelamute terviklikule renoveerimisele suunatud toetuse taotlusvoor mahus 80 miljonit eurot. Kõige aktiivsemad olid lõunaeestlased, esitatud taotlusest laekus Lõuna-Eesti maakondadest ligi pool. „Kokku esitati eile 212 taotlust mahus 104,7 miljonit eurot. Taotluste pisut suurem vastuvõtt on tavapärane praktika, sest osa taotlusi ei pruugi vastata nõuetele ning