Ostjaid jagub – kui oleks vaid, mida müüa Kriisist taastumine on toimunud nii jõudsalt, et majanduse murekohaks on nõudluse asemel saanud pakkumine. Kui hinnatõusust ja defitsiidist midagi positiivset otsida, siis ehk aitab see jahutada nii mõnegi pensioniraha väljavõtnu indu oma rahast lahkuda. Nõudlust jagub Statistikaameti poolt lõppeval nädalal avaldatud andmed

Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule järgmise aasta riigieelarve, eelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida on ühe protsendipunkti võrra vähem tänavusest tasemest. Valitsussektori võlakoormus on järgmisel aastal 6,36 miljardit

Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule järgmise aasta riigieelarve. Eelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti SKP-st, mida on protsendipunkti võrra vähem tänavusest tasemest. Valitsussektori võlakoormus on järgmisel aastal 6,36 miljardit eurot ehk 19,7

Mis ajaühikus 50 inimese kokkupuude loetakse? Valitsuse korraldus, mis sätestab, et siseruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes, kus nakkusohutuse kontrolli ei toimu, võib osaleda kuni 50 ja väljas kuni 100 inimest, reguleerib ürituste korraldamist ega ole seotud otseselt töökeskkonnaga. Samuti ei ole sportimisele ja toitlustusele seotud piirangud seotud konkreetse ettevõtte töötajatega.

Kuigi juba 1. juulil lõppesid Eesti Rahvushäälingul (ERR) lepingud kaablioperaatoritega, pole neid õnnestunud pikendada Elisa ja Teliaga. Läbirääkimised jätkuvad, kuid telekomide pakutav hind ei ole ERR-i hinnangul vastuvõetav ja telekomid ei nõustu omakorda ERR-i pakutavaga. Et taolist ummikseisu vältida, asus ERR hanketoimetuse juhi Toomas Luhatsi sõnul läbirääkimisi pidama juba ligi

“Me ei saa kohe kogu Tallinna varustada vaid päikeseenergiaga, sellises mahus parki lihtsalt pole. Sama on ka tuulega. Seega Eesti jääb kindlasti veel üsna pikaks ajaks sõltuma millestki muust. Mina isiklikult olen tuumajaama poolt,” ütles Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi lektor Kriso Krumm. Krumm märkis, et elektri hinnatõusu on põhjendanud nii

Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega. Aktsiisitõus jääb ära Lõppeval nädalal selgus ehk veidi ootamatult, et 2022. aasta kevadeks kavandatud elektri- ja kütuseaktsiiside tõus jääb ära. Rahandusministri

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul peavad ettevõtjad juba praegu mõtlema tootmise optimeerimisele või toote lisandväärtuse suurendamisele, kuna kiire palgatõusu surve jätkub veel paar aastat. Ainult hinnatõusuga ei ole tema hinnangul seda võimalik tasandada. Kaasik rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et pikemas plaanis peaksid kõik ettevõtjad arvestama, et lõpuks jõuame oma

Valitsuse liikmed jõudsid järgmise aasta riigieelarve osas põhimõttelisele kokkuleppele. “Järgmise aasta riigieelarve on pühendatud sellele, et meie inimesed oleksid paremini hoitud, ning ühtlasi võib seda pidada Eesti tulevikuks ettevalmistamise strateegiaks. See on terve Eesti eelarve, kus prioriteediks on hoitud ja haritud inimesed ning tugev ja kaitstud Eesti,” ütles peaminister Kaja

Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu, mis omakorda tähendab, et transpordi maksustamine jääb liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt, selgub arenguseire keskuse raportist. „2030. aastaks peab Euroopa Liit rohepöörde raames vähendama kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. See tähendab ka transpordi