“Me ei saa kohe kogu Tallinna varustada vaid päikeseenergiaga, sellises mahus parki lihtsalt pole. Sama on ka tuulega. Seega Eesti jääb kindlasti veel üsna pikaks ajaks sõltuma millestki muust. Mina isiklikult olen tuumajaama poolt,” ütles Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi lektor Kriso Krumm.
Krumm märkis, et elektri hinnatõusu on põhjendanud nii poliitikud kui ka spetsialistid, kuid ühist tõde ei ole, sest siin mängivad rolli nii maksud, saastetasud, rohepööre aga ka tehnilised aspektid. Ta viitas probleemile, et paljud vanema põlvkonna saastavamad elektrijaamad Euroopas on suletud ja samas nõudlus elektri järele kasvab, sest tõesti me liigume üha suurema tarbimise suunal – näiteks elektriautod, soojuspumbad ja muu igapäevane tarbimine kasvab.
“Kuna elekter on täna samasugune kaup, nagu jalatsid, riided või autod, siis ka siin toimib turupõhine nõudlus ja pakkumine. Kuna Euroliidus ei tohi riigid subsideerida elektritootmist ja müüki, siis ongi olukord, kus kauba eest peab maksma turuhinda sõltumata elatustasemest. Samas on elekter nii oluline kaup, mille hinnakomponent sisaldub absoluutselt igas muus tootes ja teenuses. Seega elu läheb kindlasti kallimaks ja kulud, nii otsesed kui ka kaudsed, kasvavad,” ütles ta.
Alternatiivsed elektriallikad pole alati kättesaadavad
Krumm arutles võimalike lahenduste üle märkides, et alternatiivsed energiaallikad, nagu päike, tuul, vesi nõuavad looduslikke tingimusi ning on küll ammendamatud, aga igas geograafilises piirkonnas ei ole alati vabalt kättesaadavad. Ta osutas, et kui üksikisik või väiksem tootmisüksus saab täna oma majale või krundile ehitada väiksema päikesepaneelide pargi siis riik tervikuna ei ole selleks veel valmis.
“Me ei saa kohe kogu Tallinna varustada vaid päikeseenergiaga, sellises mahus parki lihtsalt pole. Sama on ka tuulega. Seega Eesti jääb kindlasti veel üsna pikaks ajaks sõltuma millestki muust. Mina isiklikult olen tuumajaama poolt, sest paremat suurtootmise alternatiivi hetkel ei näe,” sõnas ta. Ta möönis, et saab aru ka inimeste hirmust selle ees, ent meie ümber Soomes ja ka mujal on küllalt tuumajaamasid ja need töötavad üsna kindlalt. “Eks see olegi teadlik töö sellise hirmu ületamisel.”
Kortermajad jäävad sõltuma elektri suurtootjatest
Omapärase asjaoluna tõi teadlane välja, et eramajapidamistel on juba täna võimalik olla nii tarbija kui ka tootja ühel ajal. Enam-vähem mõistliku võimsusega (10 kW) päikesepaneelide park maksab suurusjärgus 10 000 eurot ja selle tasuvus sõltub majapidamise tarbimisest. “Isegi on olemas lahendused, kus maja katus on samal ajal ka elektritootja, nii et alternatiive on,” arutles ta. Siiski möönis Krumm, et suuremate linnade kortermajad jäävad küll sõltuma suurtootmisest ehk fossiilkütustest.
“Tahame küll ju olla rohelisemad aga kuidas seda saavutada, ilma et elatustase langeks ja elu ei läheks liiga kalliks – sellist kombinatsiooni ei ole täna veel välja pakkuda, on kas üks või teine,” sõnas ta.
