Eesti toetab jätkuvalt Ukrainat ja teeb seda läbi rahvusvaheliste fondide, Euroopa Liidu eelarve ning ka otse läbi riigieelarve. Kokku eraldame 2024. aastal Ukraina ülesehituse toetuseks 29,2 miljonit eurot. Koos Euroopa Liidu partneritega tõstab Eesti oluliselt panust Euroopa rahurahastusse, kuhu välis- ja kaitseministeerium plaanivad kuni 2027. aastani ligikaudu kuus miljonit eurot

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon kinnitas tänasel istungil ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungiks Eesti seisukoha, mille järgi toetab Eesti ajutise kaitse direktiivi rakendamise pikendamist 2025. aasta märtsini, et tagada Ukraina sõjapõgenike ühtsetel alustel toetamise jätkamine. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindajad jäid hääletusel erapooletuks, viidates, et eraldi tuleks tegeleda

Ukraina erioperatsioonide väed (SSO) kinnitasid oma Telegrami kanalis 25. septembril Ukraina läbi viidud rünnakuid Venemaa objektide vastu Sevastoopolis. Kaks peamist rünnakut on esile tõstetud: Musta mere laevastiku staabi rünnak: SSO teatel sai rünnakus hukka 34 ohvitseri, sealhulgas Musta mere laevastiku komandör Viktor Sokolov, kelle surma kohta olid varem liikvel kinnitamata

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles kohalikus telesaates, et Poola on loobunud relvade saatmisest Ukrainale, sest prioriteet on Poola relvastamine. Morawiecki ütles, et ta saab aru, et Ukraina kaitseb end Venemaa jõhkra rünnaku eest ja on raskes seisus, aga Poola peab ka ennast kaitsma. Kommentaarides märgitakse, et Poola on Ukrainale juba

Eile, 19. septembril korraldas Eesti koostöös Ukraina, USA ja Belgia ning Euroopa Liidu delegatsiooniga ÜRO juures ÜRO kõrgetasemelise nädala raames kõrvalürituse „Võitlus tuleviku eest: Ukraina lapsed sõjas“, mis keskendus Ukraina laste olukorrale Venemaa agressioonisõjas. Üritusel kõnelesid välisminister Margus Tsahkna, president Alar Karis ja Ukraina esimene leedi Olena Zelenska. Samuti kõnelesid

Ukraina kaebab kohtusse Poola, Ungari ja Slovakkia nende riikide keeldumise tõttu loobuda Ukraina põllumajandustoodete impordi keelust, ütles Ukraina kaubandusesindaja Tarass Katška eksklusiivses intervjuus väljaandele Politico. Kolme Kesk-Euroopa riigi kehtestatud keelud on mõeldud selleks, et kaitsta oma põllumehi Ukraina teravilja ekspordi kasvu eest pärast Venemaa poolt alustatud Musta mere äärsete Ukraina

Riigikogu väliskomisjon pidas täna Ukraina parlamendi väliskomisjoni liikmetega videokohtumise, kus arutati olukorda Ukrainas ja riigi edasist toetamist. Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul jätkab Eesti koos oma liitlaste ja partneritega Ukraina sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist, kuid vaja oleks teha senisest veelgi enam. „Ukraina vajab meie abi ja toetust nii kaua,

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta osaleb Madridis Hispaanias toimuval rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel, kus peateemana on arutluse all Ukraina tulevik Euroopas. „Peame tegema rohkem, et Ukrainat aidata,“ ütles Pakosta oma kõnes Euroopa Liidu kolleegidele. „Ukraina sõjaline abi ei saa tulla peamiselt USAst ja

16. septembril osales poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling Washingtonis mõttekoja Hudson Institute korraldatud Kesk- ja Ida-Euroopa strateegia tippkohtumisel. Paneelaruteludel käsitleti Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vaadet geopoliitilistele väljakutsetele. Sillaste-Elling rõhutas kohtumisel Ukrainat tugevalt toetanud riikidega, et Eesti jätkab Ukraina igakülgset abistamist. „Ukraina peab võitma,“ sõnas ta. Järgmisel nädalal

Piirikontrolli teostanud politseiametnik keeldus Olga poolt pakutud „tänusõnu“ vastu võtmast ja kahtlustas, et naine pakub altkäemaksu. Viru maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõendid andsid aluse mõista Olga süüdi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. 18. juulil karistas Narva kohus Olgat pooleteiseaastase tingimisi vanglakaristusega. allikas:delfi.ee