Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ajakohastamisel. Suund on kehtestada kogu Euroopas lubatud maitseainete nimekirjad ja seada nikotiinisisaldusele ülempiirid, keelustada internetimüük ja võtta kasutusele atraktiivsust vähendavad standardpakendid. Lisaks soovitatakse laiendada suitsuvabade alade ulatust ja keelata ühekordselt kasutatavate e-sigarettide turustamine. Eesti peab vajalikuks just

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskus RAKE tutvustas sotsiaalministeeriumis värskelt valminud Eesti inimeste pensionitarkuse uuringut, milles tõdeti, et kui teadmised pensionisüsteemi kohta on suuremal osal vastajatest võrdlemisi head, siis inimeste aktiivsus enda pensioni planeerimisel on pigem väheldane ja pensioniraha puudutavate küsimuste osas tuntakse end ebakindlana. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul kuulub pensioni

Vabariigi President jõustas ja kuulutas välja seadusemuudatuse, mille järgi hakkab patsiendikindlustuse süsteem kehtima alates tänavu 1. novembrist. Seaduse kohaselt on kõigil tervishoiuteenuse osutajatel kohustus sõlmida kohustuslik vastutuskindlustuse leping sellest 30 päeva jooksul ehk 1. detsembriks 2024. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste hinnangul aitab loodav kindlustussüsteem muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab

Eesti elanike hinnangud üldisele ja kodukoha turvalisusele on jätkuvalt kõrged, selgub Siseministeeriumi tellimusel läbiviidud küsitlusest. Eestit peab elamiseks turvaliseks riigiks 88% elanikest ning 91% leiab, et tema koduümbruse turvalisus on heal tasemel. Siseminister Lauri Läänemets kommenteeris uuringu tulemusi öeldes, et turvatunde tagab koostöö. „Põhiraskus Eesti inimeste elude, tervise, vara ja elukeskkonna kaitsel

Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas määruse, millega muutuvad alates 1. juulist 2024 harrastuspüügiõiguse tasud. Muudatus puudutab neid kalastajaid, kes peavad ostma kalastamiseks harrastuspüügiõiguse. „Tasud jäävad ka edaspidi taskukohaseks ja seda kindla eesmärgiga populariseerida harrastuspüüki ning tagada kõigile Eesti elanikele ligipääs meie ühisele loodusvarale. Ühe lihtkäsiõngega püük on jätkuvalt tasuta,“ selgitas kalanduspoliitika

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, mille eesmärgiks on senisest paremini tagada inimestele põhimakseteenuste kättesaadavus ehk pangakonto avamine ja seeläbi makstehingute tegemine. „Tänapäeval on ilma pangakontota üsna keeruline hakkama saada, sinna laekuvad toetused ja palk, seda on tarvis ülekannete tegemiseks. Pankadel on ka praegu kohustus inimestele pangakonto avada, kuid praktikas on esinenud

Korduskasutatavad nõud avalikel üritustel, plastkorgid pudelite küljes, mikroplasti vähendamise algatused ja palju muud – kõik need sammud aitavad meil liikuda Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiivis seatud suure eesmärgini, milleks on plastireostuse vähendamine, ringmajanduse edendamine ja looduse hoidmine. See direktiiv seadis piirangud kõige saastavamatele plasttoodetele, mis moodustavad 70% mereprügist ning sellega

25. juunist algab romusõidukite kokku kogumise kampaania, mille raames saab pikalt seisnud, osaliselt lammutatud ja kehvas seisukorras sõidukeid ära anda tasuta. Kahe aasta pärast tuleb hakata selliste sõidukite eest maksma mootorsõidukimaksu. Lisaks esitas Kliimaministeerium valitsusele eelnõu, mille vastuvõtmisel Riigikogus saab 2025. aastast riigilõivu vabalt ja ilma lammutustõendita kustutada liiklusregistrist kadunud

Kaitseministeeriumi tellitud iga-aastase avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et Eesti elanikkonna toetus relvastatud vastupanu osutamise vajalikkusele püsib üle 80 protsendi, seejuures on rohkem kui 60 protsenti valmis ka ise kaitsetegevuses osalema. „Eesti inimeste motiveeritus ja valmisolek on riigi julgeoleku kindlustamisel ülioluline ja seetõttu on mul väga hea meel, et kaitsetahte

 Majanduslik eduelamus väljendab eelkõige kindlustunnet ja iseseisvust. See võib peituda suutlikkuses katta oma igapäevased vajadused, näiteks toidu- või eluasemekulud, või võimaluses paigutada osa sissetulekust materiaalsetesse soovidesse. Samas võib eduelamust tunda ka oma rahaliste eesmärkide saavutamisest – säästupuhvri olemasolust või investeerimisportfelli kasvuprotsendist – ning oma saavutustelt ka kogukonda tagasi panustades. Eduelamuse