„100 miljoni euro eest on kaitseministeeriumi ja kaitseväe vara inverteerimata. Pole teada, kas seda vara on puudu või kus see asub. Meil puudub teave ja usaldusväärne pilt selle kohta, kas ja milline see vara on,“ ütles Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonis riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. „Vaatamata riigikontrolli märkustele ja ettepanekutele pole

Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse märkimisväärselt tõsta laste- ja peretoetusi. Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse

Kui seni on lapsetoetust makstud lapse 16aastaseks saamiseni või õppiva lapse korral 19aastaseni, siis peagi makstakse peretoetust kuni lapse 24aastaseks saamiseni. Valitsus kiitis eelmise nädala istungil heaks ja saatis riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ning suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui

Valitsust usaldavate elanike osakaal vähenes augustikuu 49 protsendilt septembris 45 protsendile, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest. Sisuliselt on usaldus valitsuse vastu nüüd samal tasemel, mis vahetult enne Ukraina sõja puhkemist. Veebruari keskel tehtud küsitluses usaldas valitsust 47 protsenti, jaanuari keskel 43 protsenti. Märtsis, aprillis ja mais oli valitsuse

Peaminister Kaja Kallas rõhutas pärast presidendi kokku kutsutud riigikaitse nõukogu kohtumist, et meie tõsine suhtumine enda riigi kaitsmisse on eelduseks, et sama teevad ka liitlased. „Venemaa kasutab energiat relvana ning teeb kõik selleks, et me enda otsuseid Ukraina toetamisel muudaksime ja võtaksime teise suuna. Me ei saa olla nii naiivsed,

Riigikohus on teinud otsuse koroonapiirangute kaasuses ja avaldab selle 1. novembril. Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder ütles ERR-ile, et esialgu palus riigikohus saata menetlusosalistel oma seisukohad augusti lõpuks, kuid riigikogu küsis paar nädalat ajapikendust, sest suvel on neil istungivaba periood. Arvestades asja mahtu ja keerukust otsustas kohus Põdra sõnul selle taotluse

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogusse uue ohvriabi seaduse eelnõu, mis parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele ning muudab selgemaks kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteemi. Eelnõu järgi hakkavad pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid saama traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest. Paremaks abistamiseks saab sotsiaalkindlustusamet õiguse kõrge riskiga

Keskerakonda kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom ütles, et kuigi kodupartei palus tal eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerida Ida-Virumaal, siis otsustas ta seda mitte teha ning ta kandideerib suure tõenäosusega Tallinnas. Toom tunnistas ka, et enam ei oleks ta vastu Keskerakonna ja EKRE ühisele valitsusele. Toom oli kolmapäeval külas ERR-i venekeelse

Peaminister Kaja Kallas ütles tänasel Riigikogu täiskogu istungil 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega seotud poliitilist avaldust tehes, et järgmise aasta riigieelarve on hea ja tagab selle, et Eesti riik ja rahvas oleks hoitud. Peaminister alustas oma sõnavõttu toonitades, et Venemaa peab energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal lootuses, et

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis Riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus.   Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema