Uudised

Yana Toom kandideerib Ida-Virumaa asemel taas Tallinnas

Keskerakonda kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom ütles, et kuigi kodupartei palus tal eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerida Ida-Virumaal, siis otsustas ta seda mitte teha ning ta kandideerib suure tõenäosusega Tallinnas. Toom tunnistas ka, et enam ei oleks ta vastu Keskerakonna ja EKRE ühisele valitsusele.

Toom oli kolmapäeval külas ERR-i venekeelse portaali veebisaates “Otse uudistemajast”, kus ütles, et kandideerib 5. märtsil toimuvatel riigikogu valimistel ja ei välistanud, et teatud tingimustel võib loobuda ka mandaadist europarlamendis.

“Ilmselt jah, [Tallinnas], vaatame. Muidugi kandideerin. Vaatame, millised on meie väljavaated, aga kui vaja, siis jään Eestisse,” sõnas Toom.

Toom meenutas, et pärast 2023. aasta kevadel toimuvaid parlamendivalimisi jääb tema volituste lõpuni Euroopa Parlamendis umbes aasta. Samas ei välistanud ta, et ta valitakse hiljem hoopis kolmandaks ametiajaks Euroopa Parlamenti.

Kahtedel viimastel riigikogu valimistel on Yana Toom olnud Keskerakonna esinumber Ida-Virumaal. 2015. aastal kogus Toom Ida-Virumaal 11 574 häält, 2019. aastal jäi häältesaagiks pea poole vähem ehk 6195 häält.

Enne Ida-Virumaale partei esinumbriks siirdumist kandideeris Toom 2011. aastal Tallinna esimeses ehk Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna ringkonnas, kus sai 4510 häält.  

Toom lisas, et ta sai erakonnalt ülesande kirjutada Keskerakonna valimisprogrammi venekeelsete valijatele mõeldud peatükk ja tal on selle koostamine väga raske. “Olen seda kaks kuud kirjutanud ja see on väga raske,” tunnistas Toom.

Toom tõdes, et paljud erakonnakaaslased on mures tsentristide populaarsuse languse pärast. Kuigi viimasel erakonna kongressil hääletas kolmandik kandidaate Jüri Ratase vastaskandidaadi poolt, ei ohusta Ratase positsiooni erakonna esimehena miski.

“See on juba neljas Keskerakonna kongress, kus kolmandik delegaatidest hääletab mõne teise kandidaadi poolt. See on traditsiooniline rahulolematus,” selgitas Toom, kes kandideeris ise 2016. aastal Keskerakonna esimehe valimistel Ratase vastu. Tol korral sai Toom 348 ja Ratas 654 häält.

Ei ole enam vastu EKRE valitsusse kaasamisele

Toomi sõnul on EKRE-l õnnestunud opositsiooniliidri roll endale saada tänu populistlikule retoorikale, mida Keskerakond endale lubada ei saa. Ta tõi näiteks, et EKRE esimehe Martin Helme seisukohad energeetika teemal on küll palju selgesõnalisemad kui teiste erakondade liidritel, aga ta lubab asju, mida Eesti teha ei saa, kui tahab edasi Euroopa Liitu kuuluda.

Samas tunnistas Toom, et peab praegu oma kunagist vastuseisu Keskerakonna ja EKRE ühisele valitsusele ekslikuks ja ei välistanud, et võib tulevikus sellist liitu ka ise toetada.

“Tagantjärele olen ma aru saanud, et oli vaja rohkem paindlikkust üles näidata ja EKRE-ga koostööd teha, aga siis olin vastu nende valitsusse pääsemisele. Meil kõigil on oma punased jooned, aga tunnistan, et nüüdseks on need tuhmunud.”

Eesti ja Kaja Kallase “orbaniseerumine”

Toomi väitel rikuvad Eesti hiljutised sammud Vene turistide riiki sisenemise keelustamisel Schengeni lepingut ja viivad selleni, et Eesti juhtkonda Euroopas hakatakse vaatlema kui Ungari peaministrit Viktor Orbanit, keda kritiseeritakse ebademokraatlikkuses.

“Reformierakond on sattunud väga ebamugavasse olukorda, sest see on Euroopa-meelne partei, Kaja [Kallas] on kindlasti väga Euroopa-meelne poliitik ja nüüd näeb ta Euroopa silmis välja nagu Viktor Orban.”

“On olemas Schengeni koodeks, mis on kohustuslik kõigile EL-i riikidele. Seda ei saa tõlgendada nii, nagu tõlgendavad kolm Balti riiki ja Poola. See on lihtsalt ebaseaduslik,” väitis Toom.

“Schengeni koodeks lubab piirid sulgeda, kui on oht on rahva tervisele. Nii see ei ole. Julgeolekuohu korral eeldatakse, et iga EL-i sisenejat analüüsitakse individuaalselt. Me ei saa öelda, et rohkem kui 140 miljonit inimest on julgeolekuoht. Sanktsioonid peaksid olema režiimi vastu, nende vastu, kes seda toetavad,” lisas Toom.

Jaga
Back to top button