Sel nädalal alustatakse Soome lahel Kunda ja Sillamäe sadamate piirkonnas jäämurdetöödega ning neid sadamaid külastavatele laevadele hakkavad kehtima lisanõuded. Transpordiameti peadirektor Priit Sauk määras tänavu Soome lahel jäämurdetööde alguseks 26. jaanuari. Transpordiameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv selgitas, et Sillamäe ja Kunda sadama piirkonnas on nädalase külmadega tekkinud üsna palju uut

Tehnoloogia hoiab endiselt turge Vaatamata aastanumbri vahetumisele on aktsiaturgudel esimesed kolm nädalat liikunud küllaltki sarnases rütmis. Väljavaate paranemine Taiwani kiibitootjate poolt on andnud suure panuse aktsiate tõusule. Enim on sellest kasu lõiganud tehnoloogia sektor, mis eesotsas Nasdaqi üldindeksiga on kerkinud aasta algusest 2%. USA ettevõtetel tervikuna nii hästi läinud pole.

Sel nädalal alustatakse Pärnu ja Liivi lahel jäämurdetöödega ning Pärnu sadamat külastavatele laevadele hakkavad kehtima lisanõuded. Transpordiameti peadirektor Priit Sauk määras tänavu jäämurdetööde alguseks Pärnu lahel 13. detsembri. Transpordiameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv selgitas, et miinuskraadidega on Pärnu lahel tekkinud jääkate, mis ulatub Pärnu sadama muulidest ligi 7–8 miili mere

Nagu eelmistel aastatel, ei ole ka järgmiseks aastaks transpordiameti eelarvesse jääteede rajamiseks raha planeeritud. 2022. aastal püüti Noarootsi jääteed rajada Haapsalu linna, Lääne-Nigula valla ja transpordiameti koostöös, kuid ka tulevikus ei paista olukord paranema, arvestades omavalitsuste pingelist eelarveseisu. Haapsalu-Noarootsi jäätee oli viimati avatud 2019. aastal, kokku vaid kolme päeva jooksul.

Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku võtta vastu uus õigusakt, millega tulemuslikumalt ennetada ja tõkestada rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist. Smugeldajate võrgustikud teenivad aastas 4,7–6 miljardit eurot kuritegelikku tulu. Võrgustike tegutsemisviisid muutuvad kiiresti, kohandudes olude ja riiklike ametiasutuste meetmetega. Seepärast laiendab komisjon oma tegevust, et võidelda selle kuriteoliigiga ülemaailmsel tasandil. Lisaks

Kliimaministeerium koos Riigilaevastikuga hakkab välja arendama ja piloteerima projekti MEREHUNT, mis kujutab endast nutipoide võrgustikku – eesmärgiga luua mere digitaalne kaksik Eesti merealal toimuva reaalajas prognoosimiseks ja hindamiseks. Võrgustiku esialgseteks arendusteks ja katsetamiseks eraldas Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 1,35 mln eurot. Kolm aastat vältava projekti raames arendatakse ning piloteeritakse Eesti

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Kõik teavitused koostatakse arvutianalüüside ja andmekogumi ERA5 (kombinatsioon mudelandmetest ja seireandmetest, 1940–2023) baasil, mis omakorda põhinevad

Inimkonna tulevik 100 aasta pärast on teema, mis pakub lõputult spekulatsioone ja võimalikke stsenaariume, tuginedes nii teaduslikele prognoosidele kui ka ulmekirjandusele. Käsitledes seda teemat, võime keskenduda mitmele valdkonnale: Tehnoloogia areng: Arvatakse, et tehnoloogia, eriti tehisintellekt ja robotika, võivad areneda märkimisväärselt, muutes meie eluviisi ja tööd. Võime näha ulatuslikku automatiseerimist, uusi

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis. NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates