Koroonaviiruse pandeemia on pannud inimesed olukorda, mil iga päev toob nende jaoks uusi küsimusi ja sunnib neid tegema valikuid. Selleks, et oluliste otsuste langetamine toimuks tõenduspõhiste faktide, mitte hirmu ja oletuste põhjal, tegid Tartu Ülikooli teadlased sotsiaalmeedias üleskutse esitada  koroonaviirusega seonduvaid küsimusi. Alljärgnevalt leiate vastused põletavamatele koroonateemalistele küsimustele, mis on

Euroopa Ravimiamet (EMA) asus hindama, kas Jansseniga vaktsineeritud vajavad tõhustusannust juba kaks kuud pärast esimest süsti. Eesti Ravimiameti teatel alustas EMA COVID-19 Vaccine Janssen vaktsiini tõhustusannuse kasutamise taotluse hindamist. Taotlus näeb ette vaktsiini manustamist vanematele kui 18-aastastele inimestele vähemalt kaks kuud pärast esimest annust. EMA Inimravimite komitee (CHMP) hindab vaktsiini

Euroopa ravimiamet (EMA) teatas reedel, et Euroopa Liidu riigid võivad koroonaviiruse nakkusjuhtude tõusust põhjustatud eriolukorras kasutada Mercki koroonaravimit enne selle ametlikku heakskiitmist. “Seda ravimit, millel ei ole EL-is praegu ametlikku luba, võib kasutada COVID-19 raviks täiskasvanutel, kes ei vaja lisahapnikku ning kel on suurenenud oht raske COVID-19 tekkeks,” ütles EMA.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on tasapisi vähenemas. Olukord hakkab lõpuks paranema ka Põlva maakonnas, mis on praeguses viiruselaines silma paistnud kõige suuremate nakatumisnäitajatega. Seekordsele tulemuste kaardile on tulnud juurde mõni üksik väga suure viirusesisaldusega asula, kuid samas on oranžiga märgitud suure viirusesisaldusega proove tublisti

Tallinna halduskohtu määrusega said 26 antikehadega inimest tagasi õiguse osaleda testimise teel tegevustes, kus on nõutud koroonatõend, lisaks pikendas kohus esialgse õiguskaitse korras COVID-19 tõendatult läbipõdenud kümne inimese koroonatõendit kohtumenetluse lõpuni, kuigi neil on möödunud 180 päeva nakatumisest. Kõigis kohtuasjades on kohtud nõustunud, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest

Valitsus eraldab sihtotstarbelisest reservist täiendavalt 10 miljonit eurot koroonaviiruse PCR testimise laiaulatuslikuks jätkamiseks. Tänavusest lisaeelarvest suunatakse testimise läbiviimiseks lisaks veel 5 miljonit eurot. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis, et vaatamata ulatuslikule vaktsineerimisele on PCR testimise vajadus agressiivselt leviva delta tüve tõttu sel aastal oluliselt kasvanud. „Riik on 10 kuuga

Peaminister Kaja Kallas pidas väga tõenäoliseks, et COVID-tõendi küsimine avalikes kohtades, nagu seda on rakendatud praegu, kehtib kevadeni.  Mis puudutab reeglit, et meelelahutusasutused peavad uksed sulgema hiljemalt kell 23, märkis Kallas, et valitsus ei ole kindlasti vana-aastaõhtut ära unustanud. “Sellepärast ongi paika pandud, et valitsus vaatab seda piirangut üle iga

Valitsus võttis teadmiseks, et koroonaviiruse leviku riskitase alanes punaselt ehk väga kõrgelt tasemelt ühe võrra madalamale oranžile ehk kõrgele tasemele. Hoolimata nakatumise langusest võrreldes eelmiste nädalatega on Eestis endiselt tegemist kõrge koroonaviiruse leviku ohuga. 7 päeva keskmisena nakatub päevas 838 inimest. Vastavalt riskimaatriksile püsib ohutase kõrge, kui 7 päeva keskmisena

Kuigi viirus on endiselt maailmas möllamas, siis võrreldes eelmise aastaga on eestlaste seas reisimine jõudsalt taastumas. Usinalt planeeritakse reise aastavahetuseks või suusatama sõitmiseks. Salva Kindlustuse ekspert toob välja mõned meelespead, millele peaks mõtlema oma reisi kavandamisel. „Näeme oma reisikindlustuse müügi põhjal, et inimeste tahe reisida on suur. Õnneks mõistab suurem

Terviseameti epiidülevaatest selgub, et nakatumiskordaja R on langenud alla 0,8. Eelmisel nädalal suri 72 inimest, kellest 47 olid vaktsineerimata ja kolm pooleli vaktsineerimiskuuriga. Möödunud nädalal tehti Eestis 47 681 koroonatesti. Testidest osutus positiivseks 14,1 protsenti, mida on pea viie protsendi võrra vähem kui üle-eelmisel nädalal. Suurim positiivsete testide osakaal on Põlvamaal (26 protsenti),