Terviseameti epiidülevaatest selgub, et nakatumiskordaja R on langenud alla 0,8. Eelmisel nädalal suri 72 inimest, kellest 47 olid vaktsineerimata ja kolm pooleli vaktsineerimiskuuriga.
Möödunud nädalal tehti Eestis 47 681 koroonatesti. Testidest osutus positiivseks 14,1 protsenti, mida on pea viie protsendi võrra vähem kui üle-eelmisel nädalal.
Suurim positiivsete testide osakaal on Põlvamaal (26 protsenti), Valgamaal (24,1 protsenti), Järvamaal (23,6 protsenti) ja Võrumaal (23 protsenti).
Nakatumiskordaja R on langenud epiidülevaate kohaselt üle Eesti 0,8 juurde, Põhja regioonis 0,75 juurde.
Järgmistel nädalatel võib oodata languse jätkumist. Sellel nädalal on oodata veidi alla 5000 nakatunu.
Riskimaatriksi järgi, mis arvestab nädala keskmist hospitaliseeritute arvu ning nakatunute arvu, on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis langenud väga kõrgelt kõrgele.
Nakatumine langes kõigis maakondades
Viimase 14 päeva haigestumus vähenes kõikides maakondades keskmiselt 22 protsendi võrra. Maksimaalne langus oli täheldatud Hiiumaal (37,8 protsendi võrra), Harjumaal (27,5 võrra) ning Jõgevamaal (26,3 võrra).
Eelmisel nädalal vähenes ka haigete arv kõikides vanuserühmades. Haigete arv on enim vähenenud vanuserühmas 75–79 (45 protsendi võrra), 60–64 (44 protsendi võrra), 15–19 (43 protsendi võrra) ja 45–49 (42 protsendi võrra). Kõige väiksem oli langus lasteaialaste seas (11 protsenti).
Suurim on haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas.
Haiglaravi vajavate inimeste arv langes kolmapäeval alla 500 inimese.
Koolides ja töökohtadel nakatumise osakaal suurenes
Teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse perekonnas (44 protsenti). Lasteasutustes ja koolides nakatumine suurenes (4,1 protsendilt 9-le).
Tööl nakatus 8,5 protsenti (nädal varem 7,6), tervisehoiu- ja hoolekandeasutuste patsiendid moodustasid nakatunutest 5,2 protsenti (eelmisel nädalal 7,7). Tutvusringis nakatus 3,4 ja välismaal 2,9 protsenti.
Huvitegevuse ja meelelahutusüritustel oli nakatumine endiselt madal: 1,3 protsent ning muudes kohtades (sh kaitseväes, kinnipidamisasutustes ja ühistranspordis) 2 protsenti.
Nakatumiskoht on teadmata 22,8 protsendil juhtudest.
Eelmisel nädalal nakatus 217 hoolekandeasutuse elanikku. 25 elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid oli kaheksa.
Hoolekandeasutuste elanikud moodustasid 3,2 protsenti kõigist nädala nakatunutest, 7,1 protsenti hospitaliseeritutest ning 11,3 protsenti surmajuhtumitest.
Nädalaga registreeriti 141 välismaalt sisse toodud haigusjuhtu. Võrreldes nädal varasemaga on sissetoodud juhtude osakaal vähenenud. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Venemaal (23), Soomes (22), Egiptuses (19) ja Türgis (18).
Haiglaravil olevatest patsientides pooled on üle 70-aastased
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 71 aastat (nädal varem 71). Üle 60-aastaste patsientide osakaal on 78,9 protsenti. Võrreldes möödunud nädalaga ei muutunud märgatavalt haiglaravi vajanud isikute vanuseline struktuur.
Üle 80-aastased eakad moodustavad endiselt kolmandiku ja üle 70-aastased poole haiglaravil olevatest patsientidest.
Eelmisel nädalal suri 72 inimest vanuses 44–97 aastat. Kõigil inimestel olid kaasuvad haigused.
Nendest 22 olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, kolme inimese vaktsineerimiskuur oli pooleli.
Surnutest 17 olid vaktsineeritud Pfiser/BioNTechi, kaks AstraZeneca ja kaks Jansseni vaktsiiniga.
Vaktsineerimistempo raugeb taas
Möödunud nädalal vähenes manustatud vaktsiinidooside arv. Manustati 42 502 doosi (üle-eelmisel nädalal 53 564 doosi).
Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 114 266 inimest (nädal varem 82 223) ning kaks lisa- või tõhustusdoosi 96 inimest.
