Rõuge vallavalitsuse käitumine on kahetsusväärne ja ebaõiglane nii harjutusväljaga piirnevate elanike kui ka teiste Eesti maksumaksjate suhtes. Riigi toetus oli mõeldud Nursipalu harjutusvälja halbade mõjude leevendamiseks, kuid vallavalitsus kasutas seda hoopis eelarveaukude lappimiseks. Kaitseinvesteeringute keskus peaks toetuse tagasi küsima. See oleks oluline signaal, et riik ei salli selliseid väärkasutusi. Rõuge

Valitsus eraldas täna vähitõrjega seotud keskuse loomiseks 2,6 mln eurot. Keskuse eesmärk on koondada erinevate sektorite organisatsioone ühiseks siseriiklikuks ennetus- ja ravialaseks koostööks. Ühtlasi ollakse sillaks rahvusvahelistele kliinilistele ja teadusuuringutele ning partneriks teistele vähitõrje keskustele Euroopas. Raha jaguneb nelja aasta peale, esimesel aastal on kavandatud projekti eelarveks 650 000 eurot.

Eesti valitsus on kokku leppinud, et kehtestab suhkrumaksu, kuid ei ole veel kokku leppinud selle sisus. Suhkrumaksu eesmärk on vähendada suhkrusisaldusega jookide tarbimist ja seeläbi parandada elanike tervist. Maksu kehtestamine on kavandatud 2024. aasta alguses. Suhkrumaksu sisu kohta on praegu veel vaidlus. Mõned valitsuse liikmed soovivad, et maks kehtiks ainult

Valitsus võttis e-istungil vastu otsuse eraldada valitsuse reservist 18 287 000 eurot regionaal- ja põllumajandusministeeriumile 2023. aasta eelarvesse ühistranspordi toimimise tagamiseks. Riigisisestele lennuliinidele eraldatakse 1 812 000 eurot, parvlaevaliinidele 1 179 000 eurot ja maakonna bussiliinidele 15 296 000 eurot. 2023. aasta ühistranspordi riigieelarve baaseelarve on 78,8 miljonit eurot ja

Eesti valitsus on teinud ettepaneku kahekordistada trahvimäärad paljude liiklusalaste rikkumiste eest. See ettepanek on osa valitsuse plaanist parandada liiklusohutust. Valitsus põhjendab trahvimäärade tõstmist sellega, et praegused trahvid ei ole piisavalt tõhusad, et sundida inimesi järgima liikluseeskirju. Uued trahvimäärad peaksid olema piisavalt suured, et mõjutada inimeste käitumist ja vähendada liiklusõnnetuste riski.

Täna, 28. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti ettepanekud Euroopa Liidu 12. sanktsioonipaketti Venemaale, sealhulgas ettepaneku täieliku kaubandusembargo kehtestamiseks. Välisminister Margus Tsahkna ütles, et olukorras, kus Venemaa jätkab oma ebaseaduslikku agressioonisõda Ukraina ja kogu rahvusvahelisele õigusele põhineva maailmakorra vastu, tuleb jätkata Venemaa vastaste sanktsioonide tugevdamisega, nende rakendamise tõhustamisega ja sanktsioonidest

    Valitsuse heaks kiidetud 2024. aasta riigieelarves prognoositakse kohalikele omavalitsusele uueks aastaks umbes 10% ehk 175 miljoni euro võrra suuremat tulumaksu laekumist. Sellest 64 miljoni eest tulumaksu nähakse ette kohalike omavalitsuste tulubaasi ümber tõstetud matuse-, pikaajalise hoolduse- ning asendushoolduse toetuste asendamiseks, mida senini eraldati toetusfondist. Täiendavalt suunati nende ülesannete katteks

Riigi eelarvestrateegia näeb ette seni kokku leppimata 0,9-protsendilise töötuskindlustusmakse tõusu, tööandjate sõnul on selleks plaan tehtud sotsiaalpartnereid kaasamata. Riigi eelarvestrateegia näeb 2025. aasta tulureal ette täiendavad 114 miljonit eurot. Täpselt samas mahus suureneb teisel eelarvereal töötukassale edasi antavate töötuskindlustusmaksete maht. 114 miljoni eurone tõus tähendab, et seniselt 2,4 protsendilt kerkiks

Valitsus kiitis heaks 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia. Eelarve tulude maht on 16,79 miljardit eurot ja kulude maht 17,67 miljardit. Eelarve fookuses on Eesti sõjaline ja lai riigikaitse, haridus, majanduse elavdamine, millesse panustab ka rohereform ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Eesti riigi jaoks on jätkuvalt väga oluline

Eesti valitsus plaanib lähiaastatel suurendada trahvimäärasid. Praegune trahviühik on neli eurot, kuid valitsuse esialgsete plaanide järgi tõstetaks see kaheksale eurole. Samuti kahekordistaks valitsus mõjutustrahvi määra, mis praegu on viis eurot. Valitsus põhjendab trahvimäärade tõstmist sooviga suunata inimesi rohkem õiguspärasele käitumisele. Suuremad trahvid peaksid olema motiveerivamaks teguriks, mis hoiab ära väärtegude