Koolidele ja lasteaedadele on avatud taotlusvorm, et kutsuda viiruskriisi ajal õpetajakoolituse üliõpilasi vabatahtlikena haridusasutustesse appi. Tänaseks on üle 150 tudengi nii Tallinna kui ka Tartu Ülikoolist endast abipakkujana teada andnud. Suur osa vabatahtlikest üliõpilastest on tegevõpetaja kogemusega või töötavad õpetajana ka praegu. Tudengid saavad abivajavaid õpetajad toetada mitmel moel: näiteks õpetada

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Viirus on suurtes kogustes levinud ka Saaremaal ja Hiiumaal. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on olukord üle Eesti ühtlaselt halb. „Eestis pole

“Saage aru sellest, et haiglakohti on x arv. Kui me sealt anname ära näiteks 30 voodikohta covid haigetele, siis mingite muude haigustega 30 inimest haiglasse tulla ei saa,” seletas olukorra lahti Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja Kai Sukles. Suklese sõnul on haigla oma plaanilise töö hulka vähendanud 80-90 protsenti. “Toon näiteks

“Praegu kehtestame osalise distantsõpe, et tulevikus oleks jälle võimalik kontaktõpe. Distantsõpe ei meeldi kellelegi, see oli valus otsus, kuid pole mõtet oodata, et olukord otsustab ennast ise,” sõnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saates „Siin Tallinn“. Linnapea ütles, et otsused koolide osalise sulgemise ja distantsõppe osas tuleb teha kohe. “Saime aru,

43. nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 6472 inimest, kellest 37% moodustasid lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Pärnumaal, Tallinnas, Tartumaal ja Ida-Virumaal. Möödunud nädalal kinnitati üks A-gripiviirus. See on teine kinnitatud gripiviiruse juht sel hooajal. Domineerivateks viirusteks on praegu rinoviirus, respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV) ja paragripiviirus. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on

5. novembri hommikuse seisuga on haiglas 600 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 439 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 307 ehk 69,9% on vaktsineerimata ja 132 ehk 30.1% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 70 uut haigusjuhtu. Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 67-aastane mees, 77-aastane naine, kaks 82-aastast naist,

Maailma terviseorganisatsioon WHO kutsub vaktsiinitootjaid saatma vaktsiine ainult sinna, kus on vaktsineeritud alla 40 protsendi elanikest ja kasutama kolmandaid doose ainult neil, kel esineb immuunpuudulikkus. WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et vaktsiine tuleks saata ainult vaestele riikidele ja mitte neile, kes jagavad kolmandaid doose, vahendab Daily Mail. Tedros lisas, et

“Haiglas on kõige suurem puudus õdedest. Juba enne koroonakriisi oli Eesti tervishoiusüsteemis ülisuur puudus õdedest, kriis on seda veelgi süvendanud. Ideaalis vajaksime haiglasse koheselt juurde vähemalt 30 õde ja 9 arsti,” tõdes Lääne-Tallinna Keskhaigla personalijuht Anneli Tiimus, kelle sõnul on varasemalt haiglale appi tulnud ka kaitseväelased. “Me ei saa plaanilist

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Viirus on suurtes kogustes levinud ka Saaremaal ja Hiiumaal. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on olukord üle Eesti ühtlaselt halb. „Eestis pole

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 56% valijatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas oma tööga peaministrina hakkama saab ning 50% arvates teeb valitsus oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. Küsitluse viis 27. oktoobrist 2. novembrini 1002 valimisõigusliku kodaniku seas läbi uuringufirma Norstat Eesti AS.