Riigikogu võttis 22.05.2023 vastu kaks otsust ning lõpetas abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktide eelnõu esimese lugemise. Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) näeb ette võimaldada abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samuti näeb eelnõu ette kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise. Eelnõuga täpsustatakse põlvnemise

Valitsuse 15. mail algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE). Eelnõuga kehtestatakse abieluvõrdsus. Eelnõu järgi saavad abielu sõlmida kaks täisealist füüsilist isikut, sõltumata nende soost. Abielu kõrval jääb isikutele alles võimalus sõlmida kooseluleping. Eelnõuga nähakse ette lihtsustatud kord kooselulepingult abielule üleminekuks. Muudatused tehakse ka

Kui riigikogu seadust muudab ja abielu pole enam mehe ja naise, vaid kahe täiskasvanud inimese vaheline liit, tekib samast soost paaridel juurde ka võimalusi lapsevanemaks saada. Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Maarja Kärson tõi näited perekonnast, kus abiellunud on kaks naist. “Üks võimalus on see, et ühel

Riik valmistab ette perekonnaseaduse muudatust, mille kohaselt saaksid lapsendatud lapsed tulevikus õiguse saada teada, et nad on lapsendatud. Praegu võivad inimesed oma lapsendamisest teada saada alles täiskasvanueas. Lapsendatud laps saab praegu seaduse järgi oma lapsendamisest teada alles siis, kui tema lapsendajad soovivad talle selle avaldada. Kui lapsendajad midagi ei räägi,

Keskerakond otsustas enne selle riigikogu koosseisu istungjärgu lõppu võtta menetlusest välja kaks aastat tagasi esitatud perekonnaseaduse muutmise eelnõu, mille esitas sel ajal Keskerakonna fraktsiooni kuulunud Imre Sooäär. Sooäär esitas tookord eelnõu kompromissiks EKRE plaanitud abielureferendumile. Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et eelnõu võeti välja seetõttu, et viimased kaks

„Uue eelnõuga muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda. Kõige märkimisväärsema muudatusena reguleeritakse seaduse tasandil, et elatise summa kujunemisel tuleb arvestada lapse vahetu ülalpidamisega ja peretoetustega,“ kirjutavad advokaat Helen Hääl ja jurist Margreth Adamson. Praegu kehtiv seadusjärgne miinimumelatis, mis on seotud palga alammääraga, ei täida praktikas enam oma eesmärki, kuna

Riigikogu juhatus võttis menetlusse eelnõu perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmiseks, et praeguses kooseluseaduses fiskeeritud kooseluseadus teha tulevikus perekonnaseaduse osaks.     Eelnõuga viiakse 9. oktoobril 2014 vastuvõetud kooseluseadusega reguleeritud kooseluleping perekonnaseadusesse (PKS) ja kooseluseadus tunnistatakse seetõttu kehtetuks.     Seletuskirjas märgitakse, et kooseluseadus jõustus 1. jaanuaril 2016, kuid ei ole tegelikult

Eestimaa Rohelised algatasid rahvaalgatus portaalis erakondadeülese petitsiooni, mille eesmärk on samast soost paare diskrimineeriva perekonnaseaduse muutmine ja võrdse kohtlemise tagamine.   Züleyxa Izmailova: “Praegu kehtiv perekonnaseadus ei ole minu hinnangul põhiseadusega kooskõlas ja on meie ühiskonnaliikmete suhtes diskrimineeriv. Seaduseelnõude algatamise pall on parlamendiparteide käes, meie veel Riigikokku kahjuks ei kuulu.

Alles hiljuti puudutas laiemat avalikkust ja sotsiaaltöötajaid juhtum, kus Suure-Lähtrust leiti vastsündinu surnukeha. Küllap mõtles nii mõnigi, mida oleks saanud olukorra ennetamiseks teha. Sotsiaalkindlustusameti lapsendamisega tegelevad spetsialistid arutasid juhtumit, lähtudes lapsendamise perspektiivist. Meil on koostatud juhis omavalitsustele olukorraks, kui on sündimas või sündinud laps, kelle vanem soovib anda nõusoleku lapsendamiseks.

Eestis kehtib küll lapsendamissaladus, aga see ei tähenda seda, et lapsendajad peaksid lapse eest tema päritolu varjama. Vastupidi, lapsele on oluline teadmine, kust ta tuleb ja kes ta on. Paljud lapsendatud teavad oma lapsendamise fakti, aga on ka neid, kes kahtlustavad seda või isegi ei oska kahtlustada, et nad on