Riigikogu võttis vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mis näeb ette võimaldada alates 2024. aasta 1. jaanuarist abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samuti võetakse seadusega vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (207 SE) vastuvõtmise poolt hääletas

Riigikogu võttis kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil valitsuse usaldusküsimusega seotuna vastu lasterikka pere toetusi kärpiva seaduse ning alustas usaldusküsimusega seotud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri tõstva eelnõu arutelu, mis jätkub kell 10 algaval täiskogu istungil. Vastu võeti kaks seadust, üks otsus ja üks avaldus Riigikogu võttis vastu

Riigikogu võttis täna vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mille kohaselt on lasterikka pere toetus alates järgmise aasta algusest kolme kuni kuue lapse puhul 450 ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (17 SE) vastuvõtmise

Riigikogu alustas istungit eile pooleli jäänud valitsuse usaldushääletusega seotud perehüvitiste seaduse eelnõu menetlemisega, mis jätkub istungi tööaja lõppemise tõttu homsel istungil. Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme

Riigikogu alustas valitsuse usaldushääletusega seotud perehüvitiste seaduse eelnõu menetlemist, mis jäi pooleli istungi tööaja lõppemisega südaööl. Jätkatakse homsel istungil. Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks otsuse siduda peretoetuste eelnõu ning tulumaksu, käibemaksu, aktsiisi ja hasartmängumaksu seaduse muudatused Riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid Riigikogu 12. juuni ja 14. juuni istungitel. „Tegin eelmisel nädalal jõupingutusi obstruktsiooni lõpetamiseks. Tegime muudatusettepanekutest põhjaliku analüüsi ning rääkisin läbi opositsiooniga, et

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogu õiguskomisjonile ligi pool tuhat muudatusettepanekut, et takistada valitsusel seadustamast homoabielu. EKRE esimehe Martin Helme sõnul on perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud parandusettepanekud obstruktsioonilise iseloomuga. „Peame vastuvõetamatuks, et peale õiguse abielluda antakse samasoolistele abielupaaridele lapsendamisõigus ja sellest tulenevalt ka õigus kaubelda loodete ja lastega. Kõik see

Riigikogu sotsiaalkomisjonile laekus perehüvitiste muutmise eelnõule fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt kokku 401 muudatusettepanekut. Komisjoni esimees Õnne Pillak selgitas, et EKRE liikmed esitasid 288 ja Isamaa liikmed 88 muudatusettepanekut ning Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas 19 ja Isamaa fraktsioon kuus muudatusettepanekut. „Sotsiaalkomisjon vaatab tehtud ettepanekud läbi ja võtab seisukoha oma järgmise töönädala

Kui Keskerakond oleks valmis kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega, siis Isamaale ja EKRE-le ei sobi rakendusaktid ega sooneutraalne abielu. Sestap esitavad nad perekonnaseaduse muutmise eelnõu tõkestamiseks ohtralt muudatusettepanekuid. Esmaspäeval riigikogus esimese lugemise läbinud perekonnaseaduse muutmise eelnõu asjus on keskfraktsioonis terve rida eriarvamusi. Kuid suurem osa Keskerakonna saadikuid usub, et vähemalt sooneutraalset abielu

Opositsioonierakonnad teatasid kolmapäeval, et pöörduvad seoses koalitsiooni ja riigikogu juhatuse tegevusega esmaspäevasel ja teisipäevasel riigikogu istungil riigikohtusse. Riigikohtu hinnang kujunenud vastasseisule riigikogus oleks oluline ja vajalik ning annaks teatud selguse, ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile. “Loomulikult püüame saada selgust riigikohtust. Ma arvan, et see on mõlemale poolele oluline, kuidas