President Alar Karis kiitis laupäeval heaks maamaksuseaduse muudatused, mis suurendavad kohalike omavalitsuste otsustusvabadust maamaksu määramisel. Valitsuse algatatud seadusemuudatus ei tähenda maamaksu üldist tõusu üle kehtiva seaduse piirmäärade. Kodualuse maa maksusoodustus jääb alles, kuid selle suurust hakkavad määrama kohalike omavalitsuste volikogud, kes saavad suurema kaalutlusruumi. Aastal 2025 on maamaksu aastase tõusu

Valitsus kiitis täna heaks maamaksu seaduse eelnõu, mis saadetakse edasi arutamiseks parlamenti. Eelnõu eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, andes neile suurema õiguse oma territooriumil maamaksu üle otsustada.   „Meie riigi eesmärk on hea elukeskkond kõikjal Eestis. Selleks peavad aga kohalikel omavalitsustel olema piisavad võimalused,” ütles regionaalminister Piret Hartman ning

Regionaalminister Madis Kallas saatis Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ministeeriumitele ning riigiasutustele kooskõlastuseks eelnõu, millega soovitakse muuta alates 2025. ja 2026. aastast maamaksu määramise põhimõtteid. Eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning anda neile laiem otsustusõigus oma territooriumi maamaksu suuruse üle. „Meie jaoks on oluline aidata hoida elu igas Eesti

Maksuteated jõuavad inimesteni veebruarikuu jooksul e-kirja, telefoni lühisõnumi või posti teel. Teatega on võimalik juba praegu tutvuda avaneb uues vahekaardis ja maamaks ka tasuda e-teenuste keskkonnas e-MTA. avaneb uues vahekaardis MTA maamaksu teenuse juht Riita Parksepp sõnas, et maksusummat mõjutavad tänavu enim maamaksu tõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism ja kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumäärade oluline allapoole toomine, võrreldes varasemaga.

Õiguskantsler Ülle Madise ja president leiavad, et 18. detsembril Riigikogus heaks kiidetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused on põhiseadusega vastuolus. Madise märkis riigikohtule esitatud arvamuses: “Vastuvõetud muudatused on põhiseadusega vastuolus, kuna need ei olnud olulised aasta riigieelarve vastuvõtmiseks. Usaldusküsimuse sidumine nende muudatustega ei olnud põhiseaduspärane.” Madise rõhutas, et presidendil on

President Alar Karis tõi reedel esile, et valitsuse korduvad usaldushääletused ei suuda lahendada probleeme, mille lahendamine on riigikogu võimuses ja kohustuses.Karis jättis välja kuulutamata 22. novembril riigikogus vastu võetud Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse. Põhjuseks oli, et seaduse vastuvõtt rikkus parlamendi menetlusreegleid ja see ei olnud kooskõlas põhiseadusega.Riigipea tõstatas

Alutaguse vald, Anija vald, Kohtla-Järve linn, Rakvere linn ja Setomaa vald otsustasid järgmisest aastast tõsta maamaksu seaduses lubatud maksimumtasemele. Kuna aga omavalitsused langetasid otsused augustis, leiab õiguskantsler, et selliselt asju teha ei saa ja omavalitsused peaksid maksutõusukavad ümber vaatama. Täpsemalt osutus probleemiks olukord, kus maamaksuseaduse alusel peaks maamakusmäärade tõstmise ja

Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-teeninduses on tänasest avatud 2024. aasta maamaksu prognoosikuva. Möödunud aastal läbi viidud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle viie euro, mis tähendab, et MTA väljastab neile maksuteate. 2023. aastaga võrreldes on umbes 16 tuhat uut maaomanikku ja ligi

Maksu- ja tolliamet (MTA) avas tänasest oma e-teeninduses 2024. aasta maamaksu prognoosikuva. Möödunud aastal läbi viidud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle viie euro, mis tähendab, et MTA väljastab neile maksuteate. MTA andmetel on prognoosiliselt üle viie euro maamaksu maksjate arv 2024.

Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 2. oktoobril on maamaksu teise osa ning tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise tähtaeg. Eelmise aasta tuludeklaratsioonide alusel tuleb esmaspäevaks 88 000 inimesel tasuda kokku juurde ligi 85 miljonit eurot tulumaksu. Maamaksu tuleb teises osas tasuda ligi 74 200 juriidilisel ja füüsilisel isikul summas