Uudised

SEB uuring: Eesti inimestest ligi kolmandik säästab varasemast vähem

Eesti inimestest ligi kolmandik säästab varasemast vähem ning peaaegu sama palju on neid, kelle säästuvõime on jäänud muutumatuks, näitab SEB korraldatud uuring. Varasemast rohkem säästab umbes viiendik vastanutest.

Uuringus paluti Eesti elanikel võrrelda enda viimase kuue kuu säästmisharjumusi sellele eelnenud poolaastaga. Vastanutest 36% märkis, et nad säästsid vähem ning 33% vastas, et säästsid sama palju. Varasemast rohkem säästnuid oli 18% ning 14% ei osanud hinnangut anda.

Varasemast vähem säästnute seas jäid silma üle 50-aastased, samas kui tervelt 29% 18–29-aastastest vastas, et nemad säästsid varasemast rohkem.

„Eraisikute hoiuste maht suurenes tänavu esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ligi 12%. Hinnatõusu keskkonnas läheb suur osa sissetulekutest igapäevakulutusteks ehk nagu näitab ka uuring, siis üle poole oli veebruaris neid, kes säästsid sama palju või vähem kui varem.

Kuna sõda Ukrainas mõjub pärssivalt majanduskasvule, tõstab toorainete ning mitmel juhul ka lõpptoodangu hindu, siis võiks seda silmas pidada ka säästmisel. Ühest küljest tasub – eriti ebakindlatel aegadel – koguda puhvrit, teisalt ohustab inflatsioon kogutud sääste. Seetõttu võib olla mõistlik kombineerida säästmist investeerimisega, et vara väärtust hoida, kuid investeerimise juures tuleb tähele panna, et see peab vastama inimesele sobivale riskitasemele,“ ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Hindade tõus avaldas mõju vähemkindlustatute säästuvõimele

Keskmisest rohkem oli Kesk-Eestis (26%) neid, kes oma sääste suurendasid ning väiksema säästmisvõime osas olid üle keskmise näitajad Kirde-Eestis (40%). Mõlemas grupis järgnes Põhja-Eesti, kus 21% säästis senisest enam ning 39% senisest vähem.

Vähem säästnute seas olid peamiselt pensionärid (44%), teenindus- või müügitöötajad ning kodused (43%), samuti said vähem säästa õppurid ja lapsehoolduspuhkusel olijad. Teisalt märkis 29% kodustest, et nemad suurendasid sääste, nii nagu seda tegid ka kontoritöötajad ja ametnikud (27%) ning juhid (24%).

„Uuringu tulemustest on näha, et poole aasta jooksul on eelkõige langenud vähemkindlustatute säästuvõime, oma mõju on ka siin avaldanud muutunud majandusolukord ja eelkõige viimase kvartali märkimisväärne hinnatõus,“ lisas Leppänen.

 

 

SEB uuring toimus veebruaris 2022. aastal. Kokku vastas Balti riikides 3002 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestis 1000.

 

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.

Jaga
Back to top button