Mida kättesaadavamaks koroonavaktsiin inimestele muutub, seda enam keerleb selle ümber väga erinevat informatsiooni, kuulujutte ja müüte. ETV+ uuriv saade “Insight” kogus kokku kõige levinumad neist ning palus arstil, teadlasel ja vaktsineerimisasjatundjal selgitada, kas need vastavad tõele või ei.     Kõige hämmastavamad müüdid Terviseameti eksperdi Irina Filippova sõnul on tema

Soojade ilmade jätkumisel hakkab õhus üha rohkem levima õietolmu, mis halvendab igal kevadel allergikute enesetunnet. Samas võivad omavahel segi minna allergianähud ja koroonaviiruse sümptomid. Tartu Ülikooli kliinikumi laste allergoloog Tiia Voor ütles ERR-ile, et praegu on õitsema hakanud lepp ning varsti teeb seda ka sarapuu, seega võivad esimesed allergianähud inimestel

Kui koroonaviiruse nakkuskordaja langeks maikuuks 0,8 juurde, siis tuleks suvi Eestis juba praegusest avatum, ütles Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer “Ringvaatele”.     Fischer rääkis, et see, kas Eestis saab suvel minna festivalidele või restoranidesse-kohvikutesse, sõltub sellest, kas nakatunute arv jääb kõrgeks.   Loe ka: Kaja Kallas HOIATAB: Kui

Soomes leiti üks täiesti uus koroonaviiruse mutatsioon, mis meenutab Lõuna-Aafrika tüve. See avastati Turus välismaalt pärit tudengite hulgas.   Turus levis tudengite hulgas peamiselt koroona Lõuna-Aafrika mutatsioon. Uue viiruse puhul aga pole tegemist päris Lõuna-Aafrika versiooniga, vaid sellest edasi arenenud variandiga, vahendab Iltalehti.   Uus mutatsioon avastati Turu ülikooli haiglas koroonaproovide

Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on aga loodud ligi viiendikul täiskasvanute elanikkonnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnusteta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.     11. – 22. märtsini testiti juhuvalimi alusel 2386 täiskasvanute inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti

“Õigeaegne ja jõuline reageerimine siis, kui veebruari keskel viitasid esimesed tunnused olukorra destabiliseerimisele, oleks ilmselt praeguse haiguse leviku ulatuse ära hoidnud. Täna aga testib epideemia jälle meie tolerantsuse piiri,” nentis Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov.     Kõik piirangud, mida kehtestatakse selleks, et ohjeldada epideemiat, avaldavad tema sõnul

“Kriisi foonil on inimeste stressitase tõusnud, keskmisest enam esineb pinget nooremates vanuserühmades, aga tuge vajavad ka näiteks distantsõppel olevate lastega pered, isolatsiooni jäänud vanemaealised, töö kaotanud inimesed,” selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.       Vaimse tervise ja psühholoogilise abi parema kättesaadavuse tagamiseks kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku ametkondliku staabi ning

Eesti teadlaste ja ekspertide kaasabil loodud mudel annab vihjeid, kuidas korraldada koroonaajal kiirtestide ja isikliku riskiskoori abil kultuuriüritusi täismajale. Idee jumekuse kontrollimiseks mõeldud katsele tõmbas Eestis kriipsu peale alanud aasta nakatumislaine, mistõttu plaanitakse korraldada pilootkatse väiksema nakatumistasemega Suurbritannias.   “Võimalus ürituse ajal nakatumiseks peab olema väiksem või madalam kui piirkonnas

    Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on aga tekkinud ligi viiendikul täiskasvanud elanikkonnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnusteta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.     11.–22. märtsini testiti juhuvalimi alusel 2386 täiskasvanud inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti

    Perearstide töökoormus on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud – see on kõige olulisem patsientide muredest koroona pärast. Ühelt poolt oodatakse perearstidelt suuniseid koroonaviiruse ennetamiseks ja haigusnähtude leevendamiseks, ent teisalt on ka neid, kes kahtlevad tervishoiutöötajate juhistes, sest on oma infoallikatest saanud palju vastandlikke.   Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor, perearst