«Oli oodata, et pärast pühadeaegseid madalaid arve hakkavad need uuesti tõusma,» ütles teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Tema sõnul püsib siiski veel lootus, et sel nädalal ei tõuse ööpäevane nakatunute arv üle tuhande. Ometi on positiivsete testivastuste osakaal endiselt kõrge ning see tekitab Fischeri sõnul muret.

Valitsust koroonakriisis nõustav teadusnõukoda soovitab piirangutest väljumist planeerides lähtuda kahest näitajast: kogu rahvastiku nakatumisnäidust ja suremusnäitajast seitsme päeva lõikes, ütles ERR-ile nõukoja juht, Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar.     Lutsari sõnul on otsustajate ees erinevatest indikaatoritest koosnev n-ö valgusfoor ning praegu oleme seal nii nakatumis- kui suremusnäitajaga punases.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös selgus, et suitsetamisega seostatav tervisekaotus oli 2018. aastal Eestis kokku 23 634 eluaastat ehk 38,9 eluaastat 1000 elaniku kohta. Mehed kaotasid suitsetamise tõttu eluaastaid üle nelja korra rohkem kui naised ning enim eluaastaid kaotati väljaspool Tallinna ja Tartut. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab tubaka tarvitamine igal aastal

Vangidel on iga päev võimalus liikuda tund aega värskes õhus, kuid Eesti õpilased liiguvad nädalas värskes õhus keskmiselt neli tundi. Seega saab öelda, et meie lapsed liiguvad päevas värskes õhus vähem kui vangid vanglas. Vangidega sama palju liigub värskes õhus vaid kümnendik lastest.     Miks on liikumine vajalik?  

Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor, teadusnõukoja liige Krista Fischer kinnitas, et nakatumiskordaja on langenud alla 0,85 ja arutama võiks hakata koolide avamise üle.     “Ta on kusagil vahemikus 0,82-0,85 peal, ehk üsna seal, kus me lootsime, et ta langeb. Ta võiks veel päris 0,8 peale minna. Siiski on langustrend,”

aupäeval ja pühapäeval (2.-4. aprillini) saavad üle Eesti ennast vaktsineerida 1956. aastal ja varem sündinud inimesed ning 1961. aastal ja varem sündinud COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesed. Doose on plaanitud enam kui 24 tuhandeks vaktsineerimiseks.     VAKTSINEERIDA SAAN: Kui olen sündinud 1956. aastal või varem, olen Eesti kodanik või alaline

“Eesti meditsiinis on haiglad jaotatud otsekui kastidesse ja see pidurdab arengut,” räägib Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee (68). “On olemas regionaalhaiglad, kus võib teha kõike ja siis keskhaiglad, mille õigused on palju väiksemad. Tipus tohivad olla ainult Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum.” loodav Tallinna suurhaigla peaks olukorda muutma.  

Nii COVID-19 läbipõdemine kui ka selle vastu vaktsineerimine vähendab märkimisväärselt võimalust haigestumiseks ja viiruse levitamiseks, selgub Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse teaduskirjanduse ülevaatest. Uuringute nappuse tõttu jääb veel ebaselgeks, kas see aitab sama hästi ka uute viirusvariantide vastu.     Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar märkis ülevaate põhjal, et

“Plaanilist ravi on Lääne-Tallinna Keskhaiglas praeguseks piiratud kõikides statsionaarsetes osakondades ja päevaravis,” sõnas Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees doktor Arkadi Popov. “Ravi piiramine võib tähendada uuringu või operatsiooni põhjendatud edasilükkamist, kuid erakorraline ravi on tagatud,” sõnas Regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving.     Kõrge nakkusfooni taustal on haiglad sunnitud plaanilist ravitööd

  Tartu Ülikooli ja Ühendkuningriigi Wellcome Sangeri Instituudi meditsiiniteadlaste seni maailma suurimas ja põhjalikumas geneetilises uuringus vaadeldi meeste Y-kromosoomiga seotud viljatust. Analüüsides Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku spermatogeneesihäiretega patsientide DNAd, avastasid nad seni kirjeldamata Y-kromosoomi alatüübi, mis suurendab märkimisväärsel osal Euroopa päritolu meestel viljakusprobleemide riski ligi üheksa korda. Avastus parandab seda