Kui putukateadlaste sõnul algab Eestis peagi sääsehooaeg, tekkis Novaatori lugejal küsimus, kas sääsed kannavad uut koroonaviirust edasi ja süvendavad seeläbi pandeemiat. Vastab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.   Ei, SARS-CoV-2 viirus ei levi sääskede kaudu.   On teada, et sääsed on võimelised üksikuid viirushaigusi levitama, nagu näiteks kollapalavikku,

Valitsus suures plaanis arvestas teadusnõukoja soovitustega, kuigi teadlased oleks soovitanud veelgi rohkem lapsi kooli lubada, mitte niivõrd kaubandust avada.   “Teadusnõukoda soovis, et prioriteet oleks ka vanemate laste kooli lubamine ja muud avamised võinuks veel vähemalt nädala oodata,” tõdes rääkis valitsuse teadusnõukoja liige ja Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista

Täna kell 19.18 sai päästekeskus väljakutse Tõrva valda Riidaja külla, kus oli alla kukkunud deltaplaan, mida oli juhtinud 55-aastane mees.   Mees on teadvusel ja toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Mees sai õnnetuses peatrauma.   Uudis on täiendamisel.

«Mind teeb see väga murelikuks,» ohkas teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar. Tema arvates oleks valitsus pidanud piiranguid leevendama etapiliselt. Samal arvamusel on ka teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.   Lutsar tõi esile, et Eesti nakatumisnäidud liiguvad alla, seda näitas ka seireuuring, kuid ometi

Mürgistusteabe keskuse juht Mare Oder ütles, et ka keskuse infoliinile tuli 16. aprillil teade, et inimene oli samal päeval ostnud Tartu turult karulauguga sarnast taime, millest valmistas pestot, ent oksendas tugevalt sama päeva õhtul ja vajas haiglaravi. Oder sõnas, et pöördujad olid nii mürgistuse saanud inimene ise, kelle mürgistusteabe keskuse

Koroonaviiruse levimuse seireuuring näitab, et nakkusohtlikke täisealisi on mitu korda vähem ja koroonaviirusevastaste antikehadega täiskasvanuid poole võrra rohkem kui kuu aega tagasi. Veidi enam kui pooled viirusevastaste antikehadega inimestest on saanud kaitse vaktsineerimise teel.   8.–19. aprillini toimunud seireetapis tehti juhuvalimi alusel koroonatest 2624 täiskasvanule. Neist 2491 andis ka vereproovi

“Kas tahetakse kõigepealt viia nakatumist täitsa madalale, mis lubaks suuremaid leevendusi ette võtta, või siis alustatakse jupiti, mis viib nakkuse kindlasti üles ning lükkab suuremad leevendused tulevikku,” selgitas Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits, kelle hinnangul on see valik pigem poliitiline küsimus.   Kuigi Eesti on koroonaviiruse näitajatelt langustrendis, paiknetakse endiselt

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis  koroonaviiruse olukorra kohta Eestis, et viiruse levik on selgelt langustrendis. “Samas on nakatumistes näha suurt maakondlikku ebavõrdsust, mis tähendab, et tihedama asustusega piirkondades ja Põhja-Eestis tuleb kõiki piirangunõudeid täita ning koolivaheaeg on mõistlik mööda saata pereringis,” ütles Kiik.   Kiige sõnul ei peaks välisreiside

Akadeemik Anto Raukas suri 19. aprillil 86 aasta vanuselt pärast pikalt kestnud rasket haigust.   Anto Raukas (17. II 1935 Tartu), geoloog ja teadusorganisaator, geoloogia-mineraloogiadoktor (1972, kinnitatud 1973), professor (1980), Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977), Kuningliku Geograafiaseltsi (Londonis) auliige (1999), Rahvusvahelise Kvaternaari Uurimise Liidu (INQUA) auliige (1999), Läti ülikooli audoktor (1999), Ülemaailmse Innovatsiooninõukogu auliige (2003), Euroopa auteadlane (2010). Lõpetas

Viimastel nädalatel oleme Eestis näinud proteste koroonapiirangute vastu. Sarnased meeleavaldused on leidnud aset pea kõikjal Euroopas. Kogu maailmajaos on tänavaile tulnud inimesi veendunud koroonaeitajatest töötuks jäänud kelneriteni, vaba ühiskonna ja kodanikuõiguste aktivistidest äärmuslaste ja diktatuuri pooldajateni. Saksamaa, Austria, Rumeenia, Soome nüüd ka Eesti – need on riigid, kus viimasel ajal