Mitu asutust ja hulk inimesi on juhtinud justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur. See võtab kohustatud isikult huvi elatist maksta ja võib tekitada talle rahalisi kohustusi, mida ta ei suuda täita.   Seetõttu on justiitsministeerium võtnud elatise teravdatud tähelepanu

10. detsembrist tõstavad haiglad koroonapatsientide ravimise võimekuse taset. Voodikohtade arvu suurendamine nõuab lisapersonali, mis tuleb haiglate teiste osakondade arvelt. See võib ohtu seada plaanilise ravi, prognoosisid Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf ja Põhja- Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Agris Peedu.   Et leida õdesid ja hooldajaid, on vähendatud

Valitsus kinnitas eile heakskiidu saanud Ida-Virumaa piirangud Stenbocki maja, 4. detsember 2020 – Valitsus kinnitas e-istungil korralduse Ida-Virumaal siseruumides toimuva huvihariduse, huvitegevuse ja harrastusspordi piirangute kohta. Uued nõuded hakkavad kehtima laupäevast, 5. detsembrist. Piirangud on hädavajalikud, kuna koroonaviiruse levik on võrreldes teiste maakondadega Ida-Virumaal kõige laialdasem. Piirangud kehtivad siseruumides toimuva

Tervishoiu hädaolukorra meditsiinistaapide juhid, Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisikomisjoni juht, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja prof Joel Starkopf ja Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst prof Peep Talving panevad Eesti elanikele südamele: viiruse leviku piiramine ja muu vajaliku ravi kättesaadavus sõltub igaühe käitumisest. Palun vähendage kontakte, hädavajalike kontaktide puhul tagage hajutatus, kandke maske, järgige

Valitsust koroonakriisis nõustav teadusnõukoda soovitab piiranguid karmistada, viidates Eesti tervishoiusüsteemis tekkivatele raskustele, ütles teadusnõukoja liige Irja Lutsar. “Teadusnõukoda teeb täna valitsusele ettepaneku piiranguid karmistada,” ütles Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Lutsar teisipäeval ERR-ile. Lutsar põhjendas teadusnõukoja soovitust sellega, et Eesti meditsiinisüsteem ei tule enam üha lisanduvate koroonahaigetega toime: “Haiglad ja meditsiini kriisistaap

Koroonahaigete vereproovis leiduvate signaalmolekulide alusel on võimalik saada aimu, kuidas inimese organism parasjagu nakkuse taltsutamisega toime tuleb. Signaalmolekulides võib peituda ka võti haigust raskemalt põdevate patsientide seisundi leevendamiseks. Eestis on uurinud Covid-19 raskelt või kergelt põdenud inimeste verd koos oma kolleegidega Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson. Töörühm keskendus signaalmolekulidele,

Koroonaviiruse läbipõdenutel on veel pool aastat hiljem olemas antikehad. Samas pole selge, kui palju need uue nakatumise eest kaitsevad, tõdeti koroonakonverentsil Tartu Ülikoolis.   Antikehade uuringu järgi põdes esimese laine ajal koroonaviirust Saaremaal ja Tallinnas Õismäel oluliselt rohkem inimesi, kui riiklikus statistikas kirjas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.   Tartu Ülikooli kliinikumi

Vastuseis ekspertide ja riigi soovitustele ning nõuetele illustreerib juba aastaid süvenenud usalduskriisi, mida ei tohiks samas üle dramatiseerida. Kuigi süsteemsed koroonatõkestamise meetmed on tekitanud näiliselt ulatusliku protestilaine, pole täiesti veendunud vastaseid ilmselt tegelikult kuigi palju, leiab Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.   Ulatuslik vastuseis koroonameetmetele muudab nähtavaks mitmed ekspertide

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro kinnitab, et asutuses viibis üks isa, kes osutus koroonapositiivseks. Osa töötajaid on eneseisolatsioonis. Reeglid on sünnitajate jaoks nüüdsest rangemad.   Karro selgitab Delfile, et Tartu Ülikool Kliinikumis kehtib 25. novembrist punane ohutase. “Ohutasemeid on kliinikumis kokku kolm ning need kehtestatakse kriisijuhtimismeeskonna ja infektsioonikontrolli

Eesti elanike usaldus teaduse vastu on väga kõrge (78%) ja enamik eestlastest peab teadlasi eskpertideks, selgub värskest Eesti Teadusbaromeetri raportist, milles uuriti Eesti inimese isiklikku suhet teadusega ning hinnanguid teaduse seostele ühiskonnaga. Uuringu autorid annavad ka soovitused poliitikutele, teadlastele ja teaduskommunikatsiooniga tegelejatele.     “Nii kõrge usaldus teaduse ja teadlaste