Vastuseis ekspertide ja riigi soovitustele ning nõuetele illustreerib juba aastaid süvenenud usalduskriisi, mida ei tohiks samas üle dramatiseerida. Kuigi süsteemsed koroonatõkestamise meetmed on tekitanud näiliselt ulatusliku protestilaine, pole täiesti veendunud vastaseid ilmselt tegelikult kuigi palju, leiab Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.
Ulatuslik vastuseis koroonameetmetele muudab nähtavaks mitmed ekspertide usaldamise, ühiskondlik-kultuurilise lahkukasvamise ja tervisega seotud pinged. Vastupanu meetmetele, nagu maskikandmine, esineb väga erinevates vormides – põhjendatud võimukriitikast kuni täiesti üle võlli vandenõuteooriateni.
Emotsionaalseid reaktsioone tekitavad eelkõige sotsiaalmeedias levivad infokillud, meemid ja arvamusavaldused: näiteks maskikandjate nimetamine “covidiootideks”, “maskizombideks” või “ajupestud lammasteks”. Võib seetõttu tunduda, et isegi kõiki ähvardava kollektiivse ohuga võitlemisel on meil ühisosa võimatu leida.
Süsteemsemas vaates osutub vastuseis koroonaviiruse tõkestamise meetmetele loogiliseks. Vastuseisu põhjuste mõistmine ja lauskokkupõrgetest või naeruvääristamisest hoidumine võiks aidata vältida suuremaid konflikte ning edasist võõrandumist. Pinged on loomulikud ja olukord ei ole üldse nii hull.
Miks inimesed protestivad?
Loe edasi: Novaator.err
Loe ka: Reedel toimub Vabaduse väljakul SUUR maskivastane meeleavaldus.
