Koroonaviiruse levimus on praegu arvatust kümme korda suurem.       Uuringust nähtus, 80% antikehadega inimestel ehk seropositiivsetel ei olnud haigussümptomeid ja 56% seropositiivsetest ei olnud teadaolevat kontakti COVID-19 haigega. Foto: Samara Heisz5 / Shutterstock Tartu Ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuringu KoroSero-EST-1 tulemused näitavad, et viiruse levimus oli Tallinnas kümme

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 531 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, lisandus 8 positiivset testi tulemust.     Rahvastikuregistri andmete järgi laekus 3 positiivset tulemust Tartumaale (2 Tartu linna), 3 Harjumaale (2 Tallinna) ja 1 Narva. 1 positiivse tulemuse puhul on maakond teadmata. 3 Tartumaa juhtumit on eile

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel juhtunud kahe auto kokkupõrkes sai vigastada viis inimest   Ööl vastu tänast, kella 1.51 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 130. kilomeetril, kus põrkasid kokku kaks sõiduautot.   Tartu suunas liikuvale sõiduautole Subaru, mille roolis oli 43-aastane mees, sõitis tagant otsa sõiduauto Mercedes-Benz, mille roolis oli 2004. aastal sündinud

Kui aastatel 2002-2003 võitles maailm SARS-koroonaviirusega, siis praegu seisab maailm silmitsi SARSi sugulasviirusega – 2019-nCoV. Uus viirus on geneetiliselt erinev, tal puudub ravi ja see on kaasa toonud juba mitmeid surmajuhtumeid.2   Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar pani kokku info, mida koroonaviirusest 2019-nCoV teada võiks. Ettekandes on esitatud andmed 23. jaanuari 2020

Riigikogu esimees Lauri Hussar avab täna kell 11.30 Toompea lossi kunstisaalis joonistaja ja visualiseerija Siiri Taimla-Rannala digigraafika isikunäituse „Aegvalla“, kus on väljas Eesti ajalugu kujutavad joonistused. Hussari sõnul on kunstnik leidnud huvitava tee läbi aegade Eesi ajaloo kujutamiseks. „Digigraafika kasutamisega  on neisse teostesse koondatud Eesti kirevad ajaloosündmused ühtseks tervikuks. Vaieldamatult

Reedel suri 75 aasta vanuses Eesti presidendi Lennart Meri lesk ja endine näitleja Helle Meri (14.03.1949–08.11.2024). Helle Meri (sündinud Pihlak) oli abikaasa kõrval tema presidendiametiaja jooksul aastatel 1992- 2001. Helle Meri saatis presidenti välisvisiitidel ja ringsõitudel Eestis ning on kaasa rääkinud presidendiinstitutsiooni traditsioonide ja protokollireeglite väljakujundamisel. Selle rolli eest pälvis

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) viimase viie aasta statistika kohaselt sagenevad septembris jalakäijatele otsasõidud ning sügisel ja talvel on neid rohkem kui teistel aastaaegadel. Mullu septembris oli jalakäijale otsasõite 42 protsenti rohkem kui augustis, kokku 22 liikluskindlustuse juhtumit. LKF-i kahjuennetuse valdkonna juht Ülli Reimets soovitas autojuhtidel valida rahulikum sõidustiil. „Jalakäijale otsasõidu

Kass ei ole laisk, vaid ta kogub jõudu Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi etoloogia õppejõud Anne Pavlenko sõnul ei ole loomade käitumine ette kavandatud, kuid on alati mõtestatud. Kuidas loomad mõtlevad, ei ole aga inimestele arusaadav. Inimese ja looma mõtlemismudel on erinev. Loomal põhineb see vajadustel ja instinktidel, käitumist

69-aastaselt lahkus meie hulgast režissöör, stsenarist ja Eesti filmi ajaloo uurija Jaak Lõhmus (25.04.1955–29.06.2024). aprillil Tartus sündinud Lõhmus õppis aastatel 1970–1973 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist töötlemist ning 1981–1988 Tartu Riiklikus Ülikoolis rahvaluule ja soome-ugri keeleteaduse erialal. aastast töötas ta Tallinnfilmis režissööri abi ja assistendina ning alustas ka ajakirjanikutööd ajakirjas Teater.

aastal andis Eesti ajutise kaitse ligi 30 000 Ukraina sõjapõgenikule, kellest umbes 20 000 on tööealised (vanuses 20-64). Eesti keele õppimine ja argielu korda seadmine on aidanud kaasa sellele, et ligikaudu 60 protsenti tööealistest ukrainlastest on tänaseks leidnud töö. Iryna Kuzomko lõpetas 2019. aastal magistriõpingud Kiievi riiklikus ehitus- ja arhitektuuriülikoolis.