Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Järgmise aasta puu tiitli pälvis meil looduslikuna kasvav harilik pihlakas (Sorbus aucuparia). Pihlakas oli aasta puu ka 22 aastat tagasi, 2000. aastal. Harilik pihlakas on üks kõige laiemalt levinud taimeliik Eestis, temast sagedamad on ainult harilik raudrohi ja harilik hiirehernes,

Alates jaanuarist on televaatajatel põnev võimalus kaasa elada Marek Lindmaa käe alla valminud esimesele dokumentaalsarjale „Imikuga metsas“.  TV3 teisipäevaõhtutes rullub lahti imeilusate Eesti looduskaadritega doksari ühest erakordsest lapsekasvatamise loost.​ Kas suurim mugavus on mugavuste puudumine? Püüdsime kinni telesaate autori Marek Lindmaa ja küsisime temalt ka mõned täpsustavad küsimused. 1. Uus

“Eesti elu püsib mingilgi joonel veel ainult tänu inimeste kannatlikkusele ja ettevõtete pingutustele, valitsus paistab olevat keskendunud ainult rahva vaeseks tegemisele,” ütleb EKRE esimees Martin Helme aastalõpuintervjuus Uutele Uudistele. Kuidas lõppevat aastat iseloomustada? Kas Eesti inimestel läks lõppeval aastal elu paremaks või halvemaks? 2021. aasta tuleb kahtlemata kanda kehvemate aastate lahtrisse. Aasta

Aastavahetusel on politsei inimestele abiks tavapärasest suuremate jõududega. Politseipatrullid pööravad kõrgendatud tähelepanu avalikule korrale. Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärna kinnitusel on üle Eesti politsei aastavahetusel tööl suuremate jõududega ning seda ikka seetõttu, et pühad mööduksid kõigi jaoks turvaliselt. „Enamus inimesi on vastutustundlikud, kuid sellele vaatamata on pühade ajal rohkem inimesi,

Tallinna halduskohtus jõudis lõpuni esimese koroonapiirangute vastu esitatud kaebuse läbivaatamine – kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata, leides, et arvestades epideemia ulatust, on piirangud õiguspärased. Kuna kaebaja on ilma meditsiinilise vastunäidustuseta otsustanud ennast mitte vaktsineerida, siis peab ta selle otsusega kaasnevaid piiranguid taluma, teatas valitsust esindanud Ellex Raidla advokaadibüroo. Tegemist

Vaatamata kõrgele vaktsineeritusele on maailma kõige jõukamaid riike tabanud enneolematu koroonaga nakatumiste kasv. Maailma terviseorganisatsioon WHO hoiatab topeltohu eest, mille põhjustavad korraga levivad koroona kaks tüve – Delta ja Omikron. Väga suured nakatumiste tasemed on viimaste päevadel tuvastatud Prantsusmaal, Suurbritannias, Taanis Portugalis ja Austraalias, edastab Reuters. WHO peadirektor Tedros Adhanom

30. detsembri hommikuse seisuga on haiglas 231 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 163 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 136 ehk 83,4% on vaktsineerimata ja 27 ehk 16,6% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu. Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, kõik olid vaktsineerimata: kaks 73-aastast naist, 80-aastane

15 rahvastiku trendi Euroopas – kuhu paigutub Eesti? Mis iseloomustab Euroopa Liidu rahvaid ja millega paistavad silma Eesti inimesed selles kirevas ühenduses? Selle aasta esimese päeva seisuga elas Euroopa Liidus (EL) 447 miljonit inimest. Kõige suurema rahvaarvuga ELi riik oli Saksamaa (83,2 miljonit elanikku ehk 19% kogu ELi rahvastikust), järgnesid

Kui tšellistid Silvia Ilves ja Marcel Johannes Kits mullu teineteist leidsid, arvasid küünikud, et ega see suhe pikalt kesta. Ja tõesti, tänavu mais teatas Silvia, et nad lähevad lahku, sest Marcel vajab eneseteostuseks rohkem vabadust. „Pärast seda otsust hakkas mu vaimne elujõud kaduma nii kohutava kiirusega, et mul tekkis hirm…“

Meeldib Katrina LehisKatrina Lehis Autor/allikas: Ken Mürk/ERR “Spordiaasta tähed 2021” galal nimetati aasta naissportlaseks epeevehkleja Katrina Lehis. 27-aastane Lehis võitis Tokyo olümpiamängudel individuaalvõistlusel pronksmedali ja aitas Eesti naiskonna olümpiakullani. “Mul on väga suur au seista siin, arvestades, kui tugevad olid nominendid minu kõrval,” sõnas Lehis auhinnakõnes. “Kui su enda riigi