Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti suuremates linnades on hakanud koroonaviiruse kogused reovees veidi vähenema. Siiski on viirus üle Eesti rohkelt laiali, mistõttu on seda ka reovees endiselt palju ja kiiret olukorra leevenemist ei paista.       Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori

    Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu uus etapp vältab 8.–19. aprillini. Selle aja jooksul testitakse juhuvalimi alusel 2500 täiskasvanut nii koroonaviiruse suhtes kui ka hinnatakse neil viirusevastaste antikehade taset. Samuti analüüsitakse küsitluse käigus kogutud andmeid inimeste igapäevase liikumise kohta.       Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth

  Riigikogu liige Sven Sester uuris tänases infotunnis tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt COVID-19 vastase massvaktsineerimiste korralduse kohta möödunud nädalavahetusel ja andis ülevaate lähiajal Eestisse saabuvatest vaktsiinidest.     Sester ütles küsimust esitades, et tegemist oli hullumeelse kommunikatsiooni ja organisatoorse katastroofiga. Ta rääkis vaktsineerimistempost ja tõi näiteks välja, et Tartu

  Harald on 6-aastane raske puudega poiss, kelle kuulamisoskus on häiritud. Seepärast on tal raske koondada oma tähelepanu kõnelejale, kui ümberringi käib sigin-sagin, raske mõista kõnet ja end väljendada. Haraldil on diagnoositud ka kõnehäired. Lasteaias vajab poiss regulaarset logopeedilist abi ning lisaks eripedagoogi ja tegevusterapeudi abi rehabilitatsiooniasutuses.     Kõigest

«Oli oodata, et pärast pühadeaegseid madalaid arve hakkavad need uuesti tõusma,» ütles teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Tema sõnul püsib siiski veel lootus, et sel nädalal ei tõuse ööpäevane nakatunute arv üle tuhande. Ometi on positiivsete testivastuste osakaal endiselt kõrge ning see tekitab Fischeri sõnul muret.

Valitsust koroonakriisis nõustav teadusnõukoda soovitab piirangutest väljumist planeerides lähtuda kahest näitajast: kogu rahvastiku nakatumisnäidust ja suremusnäitajast seitsme päeva lõikes, ütles ERR-ile nõukoja juht, Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar.     Lutsari sõnul on otsustajate ees erinevatest indikaatoritest koosnev n-ö valgusfoor ning praegu oleme seal nii nakatumis- kui suremusnäitajaga punases.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös selgus, et suitsetamisega seostatav tervisekaotus oli 2018. aastal Eestis kokku 23 634 eluaastat ehk 38,9 eluaastat 1000 elaniku kohta. Mehed kaotasid suitsetamise tõttu eluaastaid üle nelja korra rohkem kui naised ning enim eluaastaid kaotati väljaspool Tallinna ja Tartut. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab tubaka tarvitamine igal aastal

Vangidel on iga päev võimalus liikuda tund aega värskes õhus, kuid Eesti õpilased liiguvad nädalas värskes õhus keskmiselt neli tundi. Seega saab öelda, et meie lapsed liiguvad päevas värskes õhus vähem kui vangid vanglas. Vangidega sama palju liigub värskes õhus vaid kümnendik lastest.     Miks on liikumine vajalik?  

Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor, teadusnõukoja liige Krista Fischer kinnitas, et nakatumiskordaja on langenud alla 0,85 ja arutama võiks hakata koolide avamise üle.     “Ta on kusagil vahemikus 0,82-0,85 peal, ehk üsna seal, kus me lootsime, et ta langeb. Ta võiks veel päris 0,8 peale minna. Siiski on langustrend,”

aupäeval ja pühapäeval (2.-4. aprillini) saavad üle Eesti ennast vaktsineerida 1956. aastal ja varem sündinud inimesed ning 1961. aastal ja varem sündinud COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesed. Doose on plaanitud enam kui 24 tuhandeks vaktsineerimiseks.     VAKTSINEERIDA SAAN: Kui olen sündinud 1956. aastal või varem, olen Eesti kodanik või alaline