Koroonaviiruse sisaldus reovees on püsinud stabiilne Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviiruse sisaldus reovees püsib viimaste nädalate võrdluses üsna stabiilne. Viirusesisalduse üldise tagasihoidliku vähenemistempo juures paistab silma Harjumaa, kus on kahanemine toimunud teiste maakondadega võrreldes veidi kiiremini. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul

Täna tähistatakse rahvusvahelist veterinaararstide päeva. Veterinaararsti töö on äärmiselt vastutustundlik tegevus, mis nõuab palju tahtejõudu, kannatlikkust, intelligentsust ja mis kõige tähtsam – siirast armastust loomade vastu. Veterinaararsti elukutsest ja selle ajaloost annab ülevaate Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Arvi Raie. Veterinaaria ehk loomaarstiteadus ehk veterinaarmeditsiin on teadus, mis uurib

Koroonaviirusesisaldus reovees on paljudes Eesti piirkondades langenud mõõdukale tasemele. Väga suure viirusesisaldusega proovide hulk on nädalaga kahanenud kolmandiku võrra. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on vaatamata viirusekoguse valdavale vähenemisele jäänud Ida-Virumaa suuremad linnad siiski veel kõrgemate näitude juurde. Samuti on viiruse hulk suur Tallinnas ja

Kui putukateadlaste sõnul algab Eestis peagi sääsehooaeg, tekkis Novaatori lugejal küsimus, kas sääsed kannavad uut koroonaviirust edasi ja süvendavad seeläbi pandeemiat. Vastab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.   Ei, SARS-CoV-2 viirus ei levi sääskede kaudu.   On teada, et sääsed on võimelised üksikuid viirushaigusi levitama, nagu näiteks kollapalavikku,

Valitsus suures plaanis arvestas teadusnõukoja soovitustega, kuigi teadlased oleks soovitanud veelgi rohkem lapsi kooli lubada, mitte niivõrd kaubandust avada.   “Teadusnõukoda soovis, et prioriteet oleks ka vanemate laste kooli lubamine ja muud avamised võinuks veel vähemalt nädala oodata,” tõdes rääkis valitsuse teadusnõukoja liige ja Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista

Täna kell 19.18 sai päästekeskus väljakutse Tõrva valda Riidaja külla, kus oli alla kukkunud deltaplaan, mida oli juhtinud 55-aastane mees.   Mees on teadvusel ja toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Mees sai õnnetuses peatrauma.   Uudis on täiendamisel.

«Mind teeb see väga murelikuks,» ohkas teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar. Tema arvates oleks valitsus pidanud piiranguid leevendama etapiliselt. Samal arvamusel on ka teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.   Lutsar tõi esile, et Eesti nakatumisnäidud liiguvad alla, seda näitas ka seireuuring, kuid ometi

Mürgistusteabe keskuse juht Mare Oder ütles, et ka keskuse infoliinile tuli 16. aprillil teade, et inimene oli samal päeval ostnud Tartu turult karulauguga sarnast taime, millest valmistas pestot, ent oksendas tugevalt sama päeva õhtul ja vajas haiglaravi. Oder sõnas, et pöördujad olid nii mürgistuse saanud inimene ise, kelle mürgistusteabe keskuse

Koroonaviiruse levimuse seireuuring näitab, et nakkusohtlikke täisealisi on mitu korda vähem ja koroonaviirusevastaste antikehadega täiskasvanuid poole võrra rohkem kui kuu aega tagasi. Veidi enam kui pooled viirusevastaste antikehadega inimestest on saanud kaitse vaktsineerimise teel.   8.–19. aprillini toimunud seireetapis tehti juhuvalimi alusel koroonatest 2624 täiskasvanule. Neist 2491 andis ka vereproovi

“Kas tahetakse kõigepealt viia nakatumist täitsa madalale, mis lubaks suuremaid leevendusi ette võtta, või siis alustatakse jupiti, mis viib nakkuse kindlasti üles ning lükkab suuremad leevendused tulevikku,” selgitas Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits, kelle hinnangul on see valik pigem poliitiline küsimus.   Kuigi Eesti on koroonaviiruse näitajatelt langustrendis, paiknetakse endiselt