aupäeval ja pühapäeval (2.-4. aprillini) saavad üle Eesti ennast vaktsineerida 1956. aastal ja varem sündinud inimesed ning 1961. aastal ja varem sündinud COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesed. Doose on plaanitud enam kui 24 tuhandeks vaktsineerimiseks.     VAKTSINEERIDA SAAN: Kui olen sündinud 1956. aastal või varem, olen Eesti kodanik või alaline

“Eesti meditsiinis on haiglad jaotatud otsekui kastidesse ja see pidurdab arengut,” räägib Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee (68). “On olemas regionaalhaiglad, kus võib teha kõike ja siis keskhaiglad, mille õigused on palju väiksemad. Tipus tohivad olla ainult Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum.” loodav Tallinna suurhaigla peaks olukorda muutma.  

Nii COVID-19 läbipõdemine kui ka selle vastu vaktsineerimine vähendab märkimisväärselt võimalust haigestumiseks ja viiruse levitamiseks, selgub Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse teaduskirjanduse ülevaatest. Uuringute nappuse tõttu jääb veel ebaselgeks, kas see aitab sama hästi ka uute viirusvariantide vastu.     Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar märkis ülevaate põhjal, et

“Plaanilist ravi on Lääne-Tallinna Keskhaiglas praeguseks piiratud kõikides statsionaarsetes osakondades ja päevaravis,” sõnas Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees doktor Arkadi Popov. “Ravi piiramine võib tähendada uuringu või operatsiooni põhjendatud edasilükkamist, kuid erakorraline ravi on tagatud,” sõnas Regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving.     Kõrge nakkusfooni taustal on haiglad sunnitud plaanilist ravitööd

  Tartu Ülikooli ja Ühendkuningriigi Wellcome Sangeri Instituudi meditsiiniteadlaste seni maailma suurimas ja põhjalikumas geneetilises uuringus vaadeldi meeste Y-kromosoomiga seotud viljatust. Analüüsides Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku spermatogeneesihäiretega patsientide DNAd, avastasid nad seni kirjeldamata Y-kromosoomi alatüübi, mis suurendab märkimisväärsel osal Euroopa päritolu meestel viljakusprobleemide riski ligi üheksa korda. Avastus parandab seda

Koroonaviirusega nakatumise määr on endiselt kõrge, kuid teadlaste sõnul on piirangute mõju nüüdseks juba nähtav ning lähitulevikku võib vaadata ettevaatliku optimismiga.     Nakatunute arvud on viimastel päevadel tasapisi vähenema hakanud ja nakkuskordaja on õnnestunud viia 0,9 juurde. Teadlaste kinnitusel paistab tunneli lõpus valgus.   “Ütleks, et sel nädalal on

Mida kättesaadavamaks koroonavaktsiin inimestele muutub, seda enam keerleb selle ümber väga erinevat informatsiooni, kuulujutte ja müüte. ETV+ uuriv saade “Insight” kogus kokku kõige levinumad neist ning palus arstil, teadlasel ja vaktsineerimisasjatundjal selgitada, kas need vastavad tõele või ei.     Kõige hämmastavamad müüdid Terviseameti eksperdi Irina Filippova sõnul on tema

Soojade ilmade jätkumisel hakkab õhus üha rohkem levima õietolmu, mis halvendab igal kevadel allergikute enesetunnet. Samas võivad omavahel segi minna allergianähud ja koroonaviiruse sümptomid. Tartu Ülikooli kliinikumi laste allergoloog Tiia Voor ütles ERR-ile, et praegu on õitsema hakanud lepp ning varsti teeb seda ka sarapuu, seega võivad esimesed allergianähud inimestel

Kui koroonaviiruse nakkuskordaja langeks maikuuks 0,8 juurde, siis tuleks suvi Eestis juba praegusest avatum, ütles Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer “Ringvaatele”.     Fischer rääkis, et see, kas Eestis saab suvel minna festivalidele või restoranidesse-kohvikutesse, sõltub sellest, kas nakatunute arv jääb kõrgeks.   Loe ka: Kaja Kallas HOIATAB: Kui

Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on aga loodud ligi viiendikul täiskasvanute elanikkonnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnusteta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.     11. – 22. märtsini testiti juhuvalimi alusel 2386 täiskasvanute inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti