Sotsiaalkomisjon saatis perehüvitiste seadusemuudatused esimesele lugemisele Komisjon kiitis täna heaks eelnõu, millega plaanitakse suurendada elatisabi suurust ja vähendada vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi. Komisjoni esimees Õnne Pillak kinnitas, et lasterikkaid peresid tuleb toetada ning sellega ka jätkatakse. „Kuid on ülioluline vaadata silma kevadises majandusprognoosis olevale tõsiasjale,

Kes on lapse elatise maksmisest kõrvale hiilinud või kes sai peretoetust, aga ei saanud lapse hoolitsemisega hakkama ja laps eraldati perest − selline info oli inimliku vea tõttu Ametlike Teadaannete süsteemis nähtaval. „Sotsiaalkindlustusameti kaudu maksti Teile lapse X eest perehüvitist summas 117,54 eurot kuus kuni [täpne kuupäev],“ seisis dokumendis, mis

Koalitsiooni väärtused ja poliitilised eesmärgidEesti riigi alusväärtuseks on Eesti inimeste vabaduste ja põhiõiguste kaitse. Kõik Eestipoliitilised protsessid peavad lähtuma lojaalsusest põhiseadusele ja kinnistama Eesti vabadust.Üksnes võimude lahususe ja õigusriigi põhimõttest lähtuv demokraatlik riigikorraldus tagabEesti edasise arengu. Ainult sel moel saab Eesti olla koht, kus on parimad tingimused meiekultuuri ja keele

Riigikogu tulevase koosseisu opositsioon omavahel tõsist koostööd ei planeeri ning erakonnad soovivad seista pigem oma seisukohtade eest. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) ei soovi Isamaa ja Keskerakond koostööd teha. Praegu riigikogu opositsiooni moodustavad Keskerakond, Isamaa ja EKRE olid koos Jüri Ratase teises valitsuses, mis astus ametisse aprillis 2019. aastal ning oli

1. veebruaril jõustus ühiskonnas palju vastukaja tekitanud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus. Sellega sai tõmmatud terav joon riigi seisukohast vähem ja rohkem väärtuslike laste vahele. ügisese rahvaalgatuse „Peretoetused õiglaseks!“ kaasalgatajana ei saa ma kuidagi nõustuda praeguse olukorra kestmajäämisega nagu ka ilmselt paljud lapsevanemad, keda ebaõiglane seadus valusalt

„35 200 last Eestis elab suhtelises vaesuses ja 3 400 last absoluutses vaesuses,“ tõdes sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „See viimane number on lubamatu. Seda ei saaks ja ei tohiks olla.“ Samas ei ole riiklikus heaolu arengukavas absoluutse vaesuse määra vähendamise kohustust võetud. Riigikogu arutas nädala alguses Heaolu arengukava 2023–2030, mille kohta

Ligi kaks nädalat on üle 300 lapsevanema oodanud peretoetusi, mida ei ole seni tulnud. „Probleem on praegu selles, kui sotsiaalkindlustusamet saadab näiteks tuhat makset korraga ja üks on vigane – näiteks inimene on andnud vale pangakonto – siis tulevad kõik tuhat makset tagasi,“ ütles Riisalo. Seejärel tuleb kõik tuhat makset

Eestis sündis mullu rekordvähe lapsi. Ehkki TLÜ rahvastikuteaduste professori sõnul pööravad perepoliitikale tähelepanu kõik erakonnad, on naiivne loota, et rahvaarvu vähenemist peataks üks abinõu. Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduste professor Allan Puur rääkis Vikerraadio saates “Huvitaja”, et rände mõju kõrvale jättes võib juba mitmendat aastat näha, kuidas surmade arv ületab sündide oma.

LÜHIKOKKUVÕTE ISAMAA VALIMISPROGRAMMI LÄHTEALUSTEST: Investeeringud sündimuse suurendamiseks: 3- ja enamalapselise pere toetuse suurendamine 700 eurole; 4. ja enama lapse sündimisel perre eluasemelaenu kompenseerimine 75000 euro ulatuses; 1. ja 2. lapse toetuse suurendamine 100 eurole; peretoetuste indekseerimine. Meetmed rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024.Maksumus: 243 miljonit eurot aastas Investeeringud eestikeelse hariduse, teaduse