Kuigi Eestil on olnud kasutada piisavalt vaktsiine, et ennetada kõige haavatavamate elanike haigestumisega kaasnevat haiglate ülekoormust, on Covid-19-sse raske haigestumise eest endiselt kaitsmata 120 000 vanemaealist inimest. Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri sõnul on plaanilise ravi tagamiseks vaja uut viisi, kuidas aidata veel kaitsepookimata inimestel jõuda vaktsineerimisotsuseni. Eestis on

Meritsa sõnul tuleks eakatele kolmanda doosi manustamisega alustada võimalikult kiiresti. Praeguseks pole tema hinnangul kahtlust, et 1.Tõhustusdoosiks ei ole vaja vaktsiini delta või muule tüvele kohendada. Pfizeri doos on sama kui algsel doosil, Modernal kaks korda väiksem. 2.Tõhustusdoos tõstab antikehade hulka võrrelduna teise doosi järgse ajaga. Tõus on suurem vanematel

Vahendame Vanglaplanet.ee artiklit Valitsus nõuab, et alates 26. augustist tuleb kohtades, kus nõutakse vaktsiinipassi ettenäitamist, teha seda kõigil inimestel, olenemata osalejate arvust ja seal kus vaktsineerimistõendit ei kontrollita, tuleb kanda maski. Samas tuleb hiljutisest Tartu ülikooli koroonauuringust välja, et COVID-19 vastu vaktsineeritud inimesed levitavad endiselt viirust ja on ka ohuks

Tartu Ülikooli kliinikum avas esmaspäeval täiendavad COVID-19 nakkushaiguste voodikohad, mis on tingitud haiglaravi vajavate koroonapatsientide arvu hüppelisest kasvust, vahendas BNS. „Kliinikum töötas suvekuudel 20-kohalise nakkushaiguste osakonnaga, millele lisandusid intensiivravi voodikohad COVID-19 patsientidele. Kuna nädalavahetusel täitusid nakkushaiguste osakonna voodikohad ning Lõuna-Eesti nakatumisnumbrid on Eesti suurimad, avatakse kliinikumi sisekliinikus 16. augustist kuni

  Koroonakriisis on üks suuremaid keskkonnajalajälje tekitajaid ühekorramaskid. Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et tegelikult kannatavad ka need maskid korduvat kuumtöötlust, enne kui nende kaitsevõime märkimisväärselt kahanema hakkab.   Uuringu jaoks tegid teadlased Tartu Ülikooli füüsika instituudi laboris katseid viie tootja meditsiiniliste maskidega, proovides viirust hävitada kolme meetodiga: pesta maski

    Kuigi Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiini manustatakse praeguste otsuste järgi kindlale vanusegrupile, on palju sihtrühmaväliseid inimesi, kes tahaksid end selle vaktsiiniga COVID-19 haigestumise vastu kaitsta. Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand arutles, miks nad seda tahavad.       On teada, et Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiinil on leitud üliharuldane kõrvaltoime, mis avaldub

Laupäeva hilisõhtul peeti Tartu ülikooli Raatuse tänava ühiselamus taas rahvarohke pidu, millest jõudsid meeleolukad videoklipid ka sotsiaalmeediasse. Peolärm ajendas naabreid politsei poole pöörduma.   Korrakaitsjad said väljakutse Raatuse ühiselamusse 27. märtsi õhtul. Täpsemalt andis helistaja teada, et ühes toas käib lärmakas pidu, ning seal rikutakse ilmselt viiruspiiranguid. Samal ajal ilmusid peost

    Tartu Ülikooli psühholoogia eriala magistrandid hakkavad pakkuma psühholoogilist nõustamist kasvava pinge all töötavatele Covid-19 osakondade töötajatele. Nõustamine on konfidentsiaalne ja tasuta ning üliõpilastest nõustajaid juhendab Tartu Ülikooli õppejõud.   Haiglate koroonaosakondade töötajatel on erakordselt pingeline aeg. Kui psühholoogilised pinged kuhjuvad, ohustavad töötajaid läbipõlemine, töövõime langus ja vaimsed häired.

  Tartu Ülikooli teadlased uurisid aasta vältel Värska kuurordi kanget ravimineraalvett ning kinnitasid selle tõhusa ülemiste hingamisteede haiguste ravis.   Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Uno Mäeorg, geoloogia kaasprofessor Enn Karro ja farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal uurisid Värska 6. puurkaevu 595 sügavat voolavat mineraalvett, et teada saada,

    Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused kogu koroonaviiruse leviku mõningast pidurdumist. Olukord on oluline tõsine Eesti põhjapoolsemates maakondades ja Tartus. Kesk- ja Lõuna-Eestis on reoveeproovide viirusesisaldus varasemaga teha kahanenud.   Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tensoni võib otsida tulemuste nägemisest paari nädala jooksul ulatusliku piirangu