Venemaa vastas eitavalt ÜRO peasekretäri António Guterresi ettepanekule kehtestada Ukraina sõjategevuses õigeusu lihavõtete ajaks „humanitaarpaus”, teatas Ukraina esindaja ÜRO juures Serhi Kislõtsja. Venemaa esindaja ÜRO-s rääkis Kremli propaganda vaimus ikka Ukraina „denatsifitseerimisest” ja „vabastamisest” ning nimetas relvarahuettepanekut „püüdeks anda Kiievi natsionalistidele ja radikaalidele hingetõmbepaus, et nad saaksid ümber grupeeruda”. Polgu

Kantar Emor küsitles 14.-20. aprillini 1495 valmisealist kodanikku. Pooled vastajad küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. Emor annab andmed nende vastajate kohta, kel oli olemas poliitiline eelistus. See muudab tulemuste esitluse võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Aprillis ei osanud oma poliitilist eelistust öelda 28 protsenti küsitletutest (märtsis 26). Reformierakond jätkas ka

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2021. aastal 14,9% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,7 protsendipunkti. Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 8,48 eurot ja meestel 9,97 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (25,7%), kaubanduse (24,2%), tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (23,8%) ning info ja

EKRE Narva osakond on jäänud juhtideta. Viimase kuu jooksul lahkus erakonnast viis juhatuse liiget eesotsas Narva osakonna esimehega. Põhjuseks EKRE 9. maid puudutavad seisukohad ja eelnõud, mida Narvas peetakse ühiskonda lõhestavaks. “Teadke, et ka vene keelt rääkivatel inimestel on EKRE-s koht.” Nõnda kõneles narvakas Dmitri Gussev eelmisel suvel toimunud EKRE

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (521 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Kavandatud muudatused suurendavad nii töötajate kui ka ametnike

Eesti peab jätkama Ukraina toetamist sõjas Venemaa vastu nii kõikvõimalikku abi saates kui ka poliitilist toetust pakkudes, kuid Ukraina sõjapõgenikke ei peaks Eestisse rohkem lubama, sest neid on siin juba praegu rohkem, kui me tegelikult suudame vastu võtta, ütles saates “Uudis+” EKRE esimees Martin Helme. “Eesti on väga palju teinud.

Soomet ja Rootsit hoiatati NATO-ga liitumisega kaasnevate tagajärgede eest, ütles täna kolmapäeval, 20. aprillil Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova. Zahharova ei täpsustanud, mida need tagajärjed tähendavad, vahendab ura.ru. Zahharova rääkis hoiatustest intervjuus telekanalile Rossija 24. Seda vahendas Vene uudisteagentuur TASS. Zahharova ütles, et Brüssel on kaasanud Soomet ja Rootsit juba

20. aprilli hommikuse seisuga on haiglas 188 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 76 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 48 ehk 63,2% on vaktsineerimata ja 28 ehk 36,8% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,4 vaktsineeritud inimest päevas ja

Seoses võimalike kogunemistega nii Pronksöö aastapäeval kui ka 9. mail keelab politsei 26. aprillist kuni 10. maini avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboolikat. II maailmasõjas langenute mälestamine ei ole keelatud, kuid seda ei tohi kasutada vägivalla ja vaenu õhutamiseks inimeste vahel. Politsei keelab 9. mai

Kevadiste ilmadega on hispaania teetigu ja mustpeanälkjas liikvele läinud. Selleks, et aednikele tülikate võõrnälkjate rohket levikut ennetada, soovitame võõrnälkjaid ja nende mune aiast korjata ning hävitada juba kevadel. Võõrnälkjad Hoogustunud taimekauplemise ja -vahetamise tõttu on Eestisse jõudnud võõrliike, kes ohustavad kohalikke taimi ja loomi ning on tülikateks kahjuriteks aiapidajatele. Taimedega