Peaminister Kaja Kallas pidas Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel kultuuripealinnas Tartus Eesti Rahva Muuseumis traditsioonilise kõne, milles rõhutas Eesti ühtekuuluvust Euroopaga, Ukraina toetamise olulisust, riigi julgeoleku ja demokraatliku riigikorra tähtsust. Samuti rääkis peaminister kriisides peituvatest võimalustest. „Suures plaanis võib nii meie kui kogu maailma mured kokku võtta ühe sõnaga – sõda,“

Ida prefektuuri ööpäevainfo Ida-Virumaa Kelmus Politseisse pöördus Kohtla-Järvel elav mees, kellele loodi eelmisel aastal Facebookis vale ettekujutus investeerimisest Binance platvormil, millega lubati suurt kasumit. Kelmusega tekitatud kahju 24 600. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses. Piiriturvalisus 21. veebruaril tuvastati Narva-1 piiripunktis viisaeeskirja rikkumine ühel Venemaa kodanikul. Mehele määrati rahatrahv, koostati ettekirjutus

Rootsi luureteenistus viis põhjaliku analüüsi Ameerika teleajakirjaniku Tucker Carlsoni intervjuust Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, hinnates iga žesti, kehakeelt ja sõnade paigutust. Intervjuu, millele järgnes laialdane kriitika, näitas, kuidas Carlson lasi Putinil vabalt rääkida, ilma talle kriitilisi küsimusi esitamata. Putin kasutas intervjuud selleks, et selgitada Venemaa seisukohta, eriti Ukraina ajaloo valguses.

„Inimesi panevad välismaale kolimise peale mõtlema eeskätt kriisiolukorrad. Seepärast on ka kuulda, et soetatakse rohkem kinnisvara kusagile mujale, loomaks võimalusi kriisiolukorras Eestist lahkuda,“ rääkis Tartu ülikooli professor Tiit Tammaru viimasel ajal eestlaste seas taas populaarsemaks muutunud soovist välismaale elama asuda. Kunstnik Sandra Jõgeva soetas endale hiljuti koos sõpradega kinnisvara kodumaast

Peaminister Kaja Kallas esines eile õhtul aukülalisena kõnega Matthiae-Mahli õhtusöögil, mida peetakse Hamburgis aastast 1356.  Peaminister Kaja Kallas tõi oma sõnavõtus välja, et täpselt kolmkümmend aastat tagasi kõneles Saksa rahvale samas saalis president Lennart Meri. Kallas tsiteeris Meri prohvetlikke sõnu ja meenutas, et president Meri hoiatas juba siis Venemaaga seotud

Eesti peaminister Kaja Kallas kohtus teisipäeval, 20. veebruaril Hamburgis Saksamaa liidukantsler Olaf Scholziga, peamised teemad olid Euroopa Liidu toetusabi suurendamine Ukrainale ja Vene Föderatsiooni külmutatud varade kasutamine Ukraina hüvanguks. Peaminister tänas liidukantslerit Ukraina toetamise juhtrolli eest. „Saksamaa abi suurenemine julgustab ka teisi riike panustama senisest enam Ukraina võitu,“ ütles Kallas.

Saksamaal visiidil viibiv Riigikogu esimees Lauri Hussar avas täna Münchenis Eesti aukonsulaadi. Hussar ütles aukonsulaadi avamisel, et aukonsulid on Eesti diplomaatilise pere olulised liikmed ja väärtuslikud partnerid Eesti tutvustamisel maailmas. „Oluline on ka aukonsulite panus Eesti kodanike toetamisel välismaal, kultuuri edendamisel ja äridiplomaatia elluviimisel,“ märkis ta. Hussari sõnul näitas Baieri

Kaitsepolitsei on detsembrist veebruarini pidanud kinni 10 kahtlustatavat, keda on alust kahtlustada Vene eriteenistuse ülesandel tegutsemises. Nende seas on kahtlustuse järgi ministri ja ajakirjaniku auto lõhkujad.  Kriminaalmenetluses praegu kogutud andmed viitavad, et Vene eriteenistus on koordineerinud Eesti Vabariigi julgeoleku vastast hübriidoperatsiooni, millesse kaasas tänaseks kinni peetud kahtlustatavad. Kaitsepolitseile teadaolevalt oli

Islandi ekspeaminister Jón Baldvin Hannibalsson külastab kolmapäeval Riigikogu ja peab konverentsisaalis loengu „Maailma murrang: 1990 ja 1991. aasta“, kus käsitleb toonase poliitikamaailma telgitaguseid ning kirjeldab, kuidas üldse sai võimalikuks, et Eesti-sugust väikeriiki iseseisvana tunnistati. Esimene meie iseseisvuse tunnustaja oli just Island. Hannibalsson on teravalt kritiseerinud läänt, et ei suudeta ega

Riigikogu põhiseaduskomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada koos ekspertidega rahvusvaheliste sanktsioonide alusel Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks. Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul on Riigikogu lähikuude ülesanne luua regulatsioon, mis võimaldab võtta külmutatud varad kasutusele Ukraina ülesehituseks ning paremini rakendada Venemaale kehtestatud sanktsioone. Valitsuse algatatud eelnõu