Eesti tarbijad on pärast pikaleveninud tarbimispidu hakanud kokkuhoidlikumalt käituma. Majapidamiste säästud pankades kosuvad, ent jaekaubandus peab leppima tagasihoidlikumate müüginumbritega. Jaemüük viimaks langusesEesti majandus on languses, ent selle mõju pole avaldunud kõigis majandussektorites ühtlasel kombel. Kui eksportiva tööstuse jaoks jahenes majanduskliima juba eelmise aasta suve hakul, siis kodumaiste tarbijate teenindamisele suunatud

Vene allikate andmetel võib Moskva esitada Soome hiigelsuure, enam kui 300 miljardi euro suuruse nõude lepingu rikkumise eest. Märgitakse, et juba täna, 4. aprillil võib Venemaa nõuda Soomelt 300 miljardit eurot hüvitist. Soome ühineb NATO-ga täna teisipäeval, 4. aprillil, teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Soome liitumine NATO-ga on selle riigi

Venemaa hoiatab Euroopat, et tuleval talvel võib ees oodata uus energiakriis. Oht on riigi presidendi Vladimir Putini viimane katse kasutada energiat relvana pärast seda, kui eelmisel talvel osutus see vähetõhusaks. Vene riigile kuuluv Gazprom tunnistab, et pehme talv aitas Euroopal lõppenud kütteperioodi üle elada. Gaasifirma sotsiaalmeedias tehtud avalduses on aga selge sõnum:

Stratosfääri sööstnud energiahinnad, mis vedasid üleüldist hinnatõusu, on hakanud väikestviisi langema. See aga ei tähenda kohe lööki muudele hindadele, sest languse kohalejõudmine nõuab samuti aega. Majandusteadlik Eesti Pank avaldab neli korda aastas väljaande Rahapoliitika ja Majandus. 2023. aasta esimese kvartali maailma ja Eesti majanduse ülevaates leiab alapealkirju nagu „Toiduhindade tase on praeguseks

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahinnaindeksi aastakasv märtsis 15,3%ni. Veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,7%. Kõige kiirem oli toiduainete hooajalisest kallinemisest tingitud hinnakasv, kuid jätkus energiahindade langus. Toiduainete aastane hinnakasv püsis märtsis väga kiire, ulatudes 25%ni, kuid hinnasurve nõrgeneb. Euroopa toidutoormeturul on viimastel kuudel langenud teravilja, või ja piimapulbri hind, samas on jätkunud

Euroopa Keskpanga neljapäevane otsus tõsta taas intressimäärasid ei olnud üllatus, kuid turgudel kasvab ootus, et jõuliste intressitõusude aeg hakkab läbi saama. Sellele viitab ka euribor, mis on viimastel päevadel langenud. Eesti Panga presidendi ja Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Madis Mülleri sõnul on Euroopa Keskpanga prioriteet hinnatõusu taltsutamine ja pangandussektori stabiilsuse

Üks Ameerika lähimaid liitlasi Lähis-Idas ja USA suur abisaaja, Egiptuse president Abdel Fatah El-Sisi andis hiljuti alluvatele korralduse toota kuni 40 000 raketti, mis saadetakse varjatult Venemaale, selgub USA lekkinud luuredokumendist. Osa ülisalajasest 17. veebruarist pärinevast dokumendist võtab kokku väidetavad vestlused Sisi ja Egiptuse kõrgemate sõjaväeametnike vahel ning viitab ka

Tänavu on riigieelarve eeldatav puudujääk 1,5 miljardit eurot ja nii jätkates kasvaks Eesti võlakoormus kiiresti. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul nõrgeneks hoogsa võlakoorma kasvuga riigi võimekus tulla majandusele appi uutes kriisiolukordades ning lisaks niigi kiire hinnatõusu tingimustes kodumaiseid hinnasurveid. „Eesti võlakoormus pole suur, kuid riigi tulud ja kulud on

Venemaa president Vladimir Putin andis intervjuu Venemaa riigitelevisioonile, kus ta süüdistab lääneriike Venemaa hävitamise katses. Putin ütles intervjuus, et NATO juhtide eesmärk on „põhjustada meile strateegiline lüüasaamine, et meie inimesed kannataksid”. Neil on üks eesmärk: lammutada endine Nõukogude Liit ja selle põhiosa, Vene Föderatsioon, vahendab MTV. Putin viitas ka tuumarelvade ohule. Kuidas saame

Rahandusministeeriumi kevadprognoos näitab riigieelarve olukorda varasemast veelgi süngemalt. Nii tänavu kui järgmisel neljal aastal küündib eelarvepuudujääk üle 4% SKTst. Sealjuures pole veel arvestatud kaitsekulude järsu tõusuga! Prognoos näitab, et valitsussektori puudujääk jääb sügavaks kriisiaastatel tehtud eelarveotsuste ja alaneva maksukoormuse tõttu. „Eelarvedistsipliin ei jõua ise tasakaaluni, selleks tuleb teha raskeid poliitilisi