Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste eriala esindajad prognoosivad algavaks viiruste hooajaks grippi haigestumise kasvu. Samuti on jõudnud Eestisse uued koroonatüved, mistõttu on oluline jälgida vaktsineerimise soovitusi. Kliinikumi infektsioonhaiguste vanemarst-õppejõu Matti Maimetsa sõnul on algaval sügistalvisel hooajal gripi levik kindlasti laialdasem kui paaril eelneval aastal. „Covid-19 pandeemia esimesel, 2020. aastal, vähenes grippi haigestumine oluliselt.

Vabariigi Valitsus otsustas suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 5 miljonit eurot. Lisaks sellele tehti Sotsiaalministeeriumile ülesandeks koostada järgmise aasta märtsi lõpuks ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus, et lihtsustada ja kiirendada harvikravimite lisamist Tervisekassa poolt hüvitavate ravimite või tervishoiuteenuste nimekirja.

Valitsus otsustas tõsta täiskasvanute hambaravihüvitist 40 eurolt 60 eurole ning hambaravihüvitist toimetulekutoetuse saajatele, töötutele ja eakatele 85 eurolt 105 eurole. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul mõjutab suutervis väga vahetult inimeste füüsilist ja vaimset tervist, aga ka tööturuvõimalusi. „Seetõttu muudame hambaravi kättesaadavamaks ning tõstame täiskasvanute hambaravihüvitist. Ühtlasi lubame hambaravihüvitist edaspidi kasutada proteesihüvitise

Sel nädalal kinnitati laboratoorselt esimene A-gripiviiruse juht, kokku on registreeritud neli gripijuhtu. Laialdast gripilevikut ei ole veel täheldatud. 40. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1793 inimest, 33,6%  haigestunutest olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta on 134,6. Haigestunuid on kõige enam Tallinnas, järgnevad Tartumaa ja Narva. Suurem osa haigestumisest

Vabariigi Valitsus otsustas suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 5 miljonit eurot.  Lisaks sellele tehti Sotsiaalministeeriumile ülesandeks koostada järgmise aasta märtsi lõpuks ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus, et lihtsustada ja kiirendada harvikravimite lisamist Tervisekassa poolt hüvitavate ravimite või tervishoiuteenuste nimekirja.

Sel nädalal kinnitati laboratoorselt esimene A-gripiviiruse juht, kokku on registreeritud neli gripijuhtu. Laialdast gripilevikut ei ole veel täheldatud. Eelmisel, 40. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1793 inimest, 33,6%  haigestunutest olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta on 134,6. Haigestunuid on kõige enam Tallinnas, järgnevad Tartumaa ja Narva. Suurem osa

Valitsus otsustas tõsta täiskasvanute hambaravihüvitist 40 eurolt 60 eurole ning hambaravihüvitist toimetulekutoetuse saajatele, töötutele ja eakatele 85 eurolt 105 eurole. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul mõjutab suutervis väga vahetult inimeste füüsilist ja vaimset tervist, aga ka tööturuvõimalusi. „Seetõttu muudame hambaravi kättesaadavamaks ning tõstame täiskasvanute hambaravihüvitist. Ühtlasi lubame hambaravihüvitist edaspidi kasutada proteesihüvitise

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi neli eelnõu Riigikogu ei toetanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE), millega sooviti muuta töötervishoiu ja tööohutise seaduse ning ravikindlustuse seaduse 1. juulil kehtima hakanud redaktsioone nii, et jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi neli eelnõu Riigikogu ei toetanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE), millega sooviti muuta töötervishoiu ja tööohutise seaduse ning ravikindlustuse seaduse 1. juulil kehtima hakanud redaktsioone nii, et jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt

Sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega on kavas muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitataks haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on tähtis, et lapsega koju jäädes tunneksid lapsevanemad ennast kindlalt ja ei kaotaks sissetulekus. „Praegu saab lapse ilmale toomise