Pea kaks aastat väldanud koroonapandeemia ajal pole nii kiire levikuga tüve kui omikron veel olnud. Kui esialgu näib, et uus tüvi põhjustab raskeid haigestumisi vähem, näitavad koroonamudelid, et oht tervishoiusüsteemile on siiski olemas. Mõne päevaga on Eestis omikroni tüvega nakatumine sisuliselt kahekordistunud. Kui 23. detsembriks oli uus tüvi tuvastatud 830

27. detsembri hommikuse seisuga on haiglas 245 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 185 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 151 ehk 81,6% on vaktsineerimata ja 34 ehk 18,4% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 29 uut haigusjuhtu. Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 62-aastane mees, 65-aastane mees, kaks 80-aastast meest,

Peaminister Kaja Kallas otsustas välja vahetada seni valitsust nõustanud teadusnõukoja, selle senise juhi Irja Lutsari asemel võtab töö üle Tartu Ülikooli professor Toivo Maimets. Peaministri sõnul on kaks aastat seda tööd oma põhiameti kõrvalt teinud teadlased väsinud ja vajavad puhkust. Irja Lutsar sai Eesti rahvale tuntuks mullu 24. märtsil, kui

Valitsus võttis teadmiseks, et koroonaviiruse leviku riskitase on Eestis ühe astme võrra tõusnud ja on nüüd taas kõrgel ehk oranžil tasemel. Eestis nakatub praegu seitsme päeva keskmisena 634,9 inimest, nädala keskmine COVID hospitaliseeritute arv on 22,71 inimest. Seitsme päeva keskmine COVID-19 surmade arv on 4,29 inimest. Üle 60-aastaseid inimesi nakatub

22. detsembri hommikuse seisuga on haiglas 220 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 168 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 135 ehk 80,4% on vaktsineerimata ja 33 ehk 19,6% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 28 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 81-aastane mees ja 82-aastane mees. Viimase ööpäeva

Soome valitsus arutas eile teisipäeval, 21. detsembril koroona olukorda ning kehtestab uued piirangud ja muud vajalikud meetmed. Lisaks vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamisele on epideemia leviku pidurdamiseks vaja võtta nii riiklikke kui ka piirkondlikke meetmeid lähikontaktide tõhusaks piiramiseks. See annab lisaaega vaktsiini kolmandate dooside manustamiseks. Praegu on elanikkonna vaktsineerituse ja kaitse suurendamine

„Oleme täheldanud, et viimase paari nädala vältel on sattunud haiglaravile aina rohkem nooremaealisi COVID-19 meespatsiente,“ märkis Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov. „Haiglaravil viibivate meespatsientide keskmine vanus on meie haiglas hetkel 61 aastat, samas kui naispatsientidel on see 76 aastat. Endiselt on valdav osa meie patsientidest vaktsineerimata COVID-19 vastu.“

Raskelt on uut koroonaviiruse varianti põdenud neli inimest, kellest kolm vaktsineeritud ja kaks kuulusid riskirühma. Kõnealused patsiendid seni haiglaravi ei ole vajanud, aga põevad haigust kõigi koroonaviiruse tõsisemate sümptomitega. Teisipäevahommikuse seisuga viitas genotüpiseerimine omikrontüvele 478 juhul. Pooled neist juhtudest on terviseameti sõnul Tartus. Terviseameti teatel on neljal omikroni tüvesse nakatunul

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on valminud koroonaviiruse testimisstrateegia, milles kirjeldatakse põhimõtteid COVID-19 haigestunute varajaseks tuvastamiseks ja nakatumisahelate katkestamiseks. „Testimine ja selle paindlik korraldus on pandeemias hädavajalikud varajaseks diagnoosimiseks, haigestumise prognooside tegemiseks ja epideemia ohjamiseks vajalike meetmete planeerimiseks. Vähem saame testida alles siis, kui viiruse levik on oluliselt vähenenud – vaktsineerimine on oluline

“Lähitulevik on selline, et see omikroni variant hakkab olema domineeriv. Praegu moodustab ta 15-16% kõigist uuritud proovidest. See on kolm korda nakkavam kui delta tüvi,” sõnas Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko. Omikroni tüvi on WHO andmetel sedavõrd nakkav, et haigestunute arv kahekordistub vaid 2-3 päevaga. Uus tüvi on levima