51. nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2917 inimest, kellest 38% moodustasid lapsed. Haigestumus püsib stabiilsena. Kõige enam oli haigestunuid Raplamaal, Tartumaal, Viljandimaal ja Tallinnas. Möödunud nädalal kinnitati laboratoorselt kokku 64 gripiviirust (A-gripp), Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas, Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Tartumaal. Hooaja algusest on kokku kinnitatud laboratoorselt 192 A-gripiviirust. Alatüüperitud

30. detsembri hommikuse seisuga on haiglas 231 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 163 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 136 ehk 83,4% on vaktsineerimata ja 27 ehk 16,6% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu. Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, kõik olid vaktsineerimata: kaks 73-aastast naist, 80-aastane

Portugali kardioloog Teresa Gomes Mota on tõstatanud avalikult küsimuse, miks sunnitakse vaktsineerima lapsi eksperimentaalsete vaktsiinidega just nüüd, kui levib koroona uus variant, mille kohta on väga vähe teada. Arst märgib, et ajal, kui Portugalis hakati massiliselt vaktsineerima 5-11-aastasi lapsi haiguse vastu, mis neid ei ohusta, hakkas levima koroonaviiruse SARS-CoV-2 uus

„Eestis ametlikku soovitust alkoholi osas ei ole. Kuid ei saa välistada, et kui koguneb piisav kogus usaldusväärset infot, siis see lisatakse ravimiteabesse,“ ütles Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla. Koroonavaktsiini tulekuga on tekkinud ka küsimus, kuidas mõjutab vaktsineerimist alkoholi tarbimine – kas klaas veini või šampanjat või pudel õlut on vaktsineerimise

20.–26. detsember 2021 esitatud kõrvaltoime teatised Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse ja vaktsiinikindlustuse käivitamise eelnõu. Loodav patsiendi- ja vaktsiinikindlustuse süsteem aitab muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist. Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikust vastutuskindlustusest ehk nn patsiendikindlustusest on abi inimesele, kes saab raviprotsessis tervisekahju, mida oleks olnud võimalik vältida. Vaktsiinikindlustus on

29. detsembri hommikuse seisuga on haiglas 234 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 168 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 140 ehk 83,3% on vaktsineerimata ja 28 ehk 16,7% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 35 uut haigusjuhtu. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: 79-aastane mees, 80-aastane mees, 85-aastane mees ja

28. detsembri hommikuse seisuga on haiglas 236 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 173 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 141 ehk 81,5% on vaktsineerimata ja 32 ehk 18,5% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 22 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, mõlemad olid vaktsineeritud: 66-aastane mees ja 96-aastane

„Tartumaal on keskmine päevane nakatunute arv viimase kahe nädalaga umbes kahekordistunud,“ ütles Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Jõulunädalaga tuli Tartumaale juurde 972, ent Harjumaale tervelt 2119 nakatunut. Teisipäevase seisuga on Tallinnas ja Harjumaal tuvastatud 705 omikron-tüvega nakatunut. „Et inimesed pühade ajal liiguvad palju ka maakondade vahel, võib sama

“Aasta tagasi saime koos esimeste vaktsiinisüstidega lootuse, et tervisekriis saab peagi teaduse toel ületatud. Pandeemia pole küll veel läbi, kuid meie ühiskond on märksa avatum ja olukord oluliselt parem: vaktsineeritud inimesed levitavad vähem viirust, nakatuvad vähem, satuvad harvemini haiglaravile ning veelgi vähem intensiivravi osakonda,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.