Laste vigastused on enamjaolt kerged – isegi kui vigastusega jõutakse raviasutusse, ei nõua need enamasti pikaajalist või intensiivset ravi. Kuigi vigastused on olemuslikult ennetatavad, juhtub tegijal nii mõndagi. Siiski ei peaks keegi vigastuse tõttu elu jätma – paraku on laste ja noorte vigastussuremus aastatega tõusnud. Lapsed saavad enamasti viga kodus

Vaktsiiniplaastrid kujutavad endast uuenduslikku viisi vaktsiinide manustamiseks, pakkudes alternatiivi traditsioonilistele süstimismeetoditele. Need väikesed, kergesti kasutatavad plaastrid võivad tulevikus muuta, kuidas me vaktsineerimist käsitleme, muutes selle protsessi mugavamaks, vähem valulikuks ja kättesaadavamaks laiemale elanikkonnale. Vaktsiiniplaastrite tööpõhimõte Vaktsiiniplaastrid kasutavad mikronõelu või muud nahasisest manustamise tehnoloogiat, mis võimaldab toimeainetel siseneda otse nahka, kus

“Aasta lõpuks on Eesti haiglates valmimas ligikaudu 170 uut isolatsioonipalatit, mis on ette nähtud nakkusohtlike haigete – sealhulgas COVID-19 patsientide – ravimiseks. Nende palatite arendust toetab peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fond, panustades projektile 21 miljonit eurot. Need palatid on projekteeritud spetsiaalselt nakkusohtlike patsientide eraldamiseks, eesmärgiga takistada haiguste levikut teistele patsientidele, haigla

Euroopa Ravimiameti (EMA) inimravimite komitee (CHMP) soovitas anda müügiloa Nuvaxovidi kohandatud vaktsiinile, mis sisaldab SARS-CoV-2 viiruse omikrontüve alamvarianti XBB.1.5. Nuvaxovid XBB.1.5 vaktsiini võib kasutada täiskasvanutel ja lastel alates 12. eluaastast. Vastavalt EMA ning Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) soovitustele vaktsineeritakse nii täiskasvanuid kui ka 12-aastaseid või vanemaid lapsi ühe

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt üks A-gripiviiruse juht. Haigestumus püsib madal, registreeritakse üksikud juhud. 42. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1999 inimest, neist 37% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 149,9. Haigestumus on kerges tõusutrendis. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks. Gripiviiruse levik ei ole veel

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas mõned inimesed suudavad COVID-19 sümptomite vältimiseks isegi pärast viiruse nakatumist? Uus uuring väidab, et teatud geenimutatsioon aitab neil olla sümptomite vältijad. California ülikooli San Franciscos asuvad teadlased on leidnud esimesed tõendid geneetilise aluse kohta asümptomaatilisele SARS-CoV-2-le. Saladus peitub inimese leukotsüütantigeeni (HLA) nimeliste HLA alleelide geenimutatsioonides,

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt esimene B-gripiviiruse juht. Gripiviiruse haigestumus püsib madal, levik on piiratud. 41. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2233 inimest, neist ligi 35% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 167,7. Pea pooled haigusjuhud registreeriti Tallinnas. Nädalaga on haigestumine kasvanud 12% võrra. Grippi haigestumuse

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste eriala esindajad prognoosivad algavaks viiruste hooajaks grippi haigestumise kasvu. Samuti on jõudnud Eestisse uued koroonatüved, mistõttu on oluline jälgida vaktsineerimise soovitusi. Kliinikumi infektsioonhaiguste vanemarst-õppejõu Matti Maimetsa sõnul on algaval sügistalvisel hooajal gripi levik kindlasti laialdasem kui paaril eelneval aastal. „Covid-19 pandeemia esimesel, 2020. aastal, vähenes grippi haigestumine oluliselt.

Statistikaameti esimesest laialdasest suhtevägivalla uuringust selgub, et Eesti inimesed kogevad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda kõige enam oma paarisuhetes. Kahjuks on Eesti Euroopa Liidus üks vägivaldsemate suhetega riike, ning olukord on veelgi hullem vaid kolmes teises riigis. Kõige enam suhte-vägivalda esineb Soomes, samas kui kõige parem olukord on Maltal, nagu

Sel nädalal kinnitati laboratoorselt esimene A-gripiviiruse juht, kokku on registreeritud neli gripijuhtu. Laialdast gripilevikut ei ole veel täheldatud. 40. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1793 inimest, 33,6%  haigestunutest olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta on 134,6. Haigestunuid on kõige enam Tallinnas, järgnevad Tartumaa ja Narva. Suurem osa haigestumisest