Kliimaministeerium on välja kuulutanud ambitsioonika plaani, mille raames pannakse kahe aasta jooksul liikuma 28 miljoni euro suurune toetuspakett väikeelamute energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Eesmärgiks on toetuse täielik ära kasutamine selle perioodi jooksul, et aidata koduomanikel teha keskkonnasõbralikke ja energiasäästlikke uuendusi. Toetuse taotlusvoor, mis avaneb aprillis, pakub võimalust saada märkimisväärset rahalist abi tööde

2023. aastal täitsid taastuvatel energiaallikatel põhineva kütuse osakaalu nõude kõik Eesti kütusemüüjad. Nõude täitmiseks on kütusemüüjal suhteliselt vabad käed, sobivad nii transpordis kasutatav biogaas, päikese- või tuuleenergia kasutuselevõtt kui biomassist toodetud diislikütus ehk HVO.  „Jaanuari lõpu seisuga on 2023. aasta kütuseturu andmed kokku kogutud ja üle paari aasta saame kiita

Tere tulemast, armsad sõbrad, enne kui sukeldume täna oma teste lahendama, on aeg hetkeks mõelda lähenevale vastlapäevale! Just varsti, saab meil kõigil võimalus nautida maitsvaid vastlakukleid, mis sulavad suus ning tõotavad meile rõõmu ja naudingut. Aga mis veelgi põnevam, veebruar on täis üllatusi ja uusi võimalusi. Kuigi me ei tea

Valitsuse liikmed said kabinetinõupidamisel ülevaate riigi investeeringute ja investeeringutoetuste ning välisvahendite rakendamise seisust. Muu hulgas lepiti kokku, et majanduse elavdamiseks peab 2024. aasta augusti lõpuks olema kohustustega kaetud 70 protsenti riigieelarves investeeringuteks plaanitud rahast ja 50 protsenti 2021-27 perioodi struktuurivahendite eelarvest. 2024. aastaks on investeeringuid ja investeeringutoetusi kokku riigis kavandatud

Esimesel lugemisel lükati tagasi kolm eelnõu. Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (124 SE) sooviti sätestada riikliku toiduvaru moodustamise alused ja toiduvaru kajastamine elutähtsa teenusena. Eelnõu järgi hakkaks toiduainete varu moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes hakkaks korraldama ka

Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil ära justiitsminister Kalle Laaneti ülevaate „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030“ täitmisest 2022. aastal. Laanet ütles Riigikogu ees, et 2022. aastal pärines ligi kolmandik valitsuses ette valmistatud seaduseelnõudest Euroopa Liidu õigusest ning ülejäänu tulenes siseriiklikust vajadusest. „Näiteks eelnõud, mis olid suunatud konkreetse valdkonna arendamisele, poliitiliste prioriteetide elluviimisele,

Riigikogus oli täna kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk“. Ettekandega esinesid kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige, Tori vallavanem Lauri Luur. Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles oma

Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud tuumaenergeetika töörühma raporti arutelul käsitleti kliimaeesmärkide saavutamist, Eestisse tuumaelektrijaama rajamise võimalusi jaohutuse tagamist. Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro tõi esile kliimaeesmärkide saavutamise tähtsuse. Taro lisas, et 2030. aasta jätkusuutliku ja keskkonnasõbralikuma majandusmudeli poole liikumisel on oluline jõuliselt jätkata taastuvenergia võimsuste arendamisega ning kehtiv valitsuslepe on määratlenud taastuvenergia ülekaalukaks

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjon kogunevad täna kell 9 ühisele avalikule istungile, et saada ülevaade hoonete uue energiatõhususe regulatsiooniga kaasnevatest muudatustest. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid detsembris esialgsele kokkuleppele, kuidas vähendada hoonete heitkoguseid ja energiatarbimist Euroopa Liidus. Uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele seatakse energiatõhususe miinimumnõuded. Euroopa Liidu asjade

Euroopa Liit võttis 18. detsembril vastu uue sanktsioonipaketi, et karmistada ja tugevdada piiravaid meetmeid Venemaa vastu. Sanktsioonipaketiga kehtestatakse täiendavad piirangud Venemaa majandusele ning sanktsiooninimekirja lisatakse 147 isikut ja ettevõtet. „Eesti ja Euroopa Liit töötavad jätkuvalt selle nimel, et sanktsioonid oleksid võimalikult tugevad ja tõhusad ning mõjutaksid neid sektoreid, millest Venemaa