Alustame meie laste vaktsineerimist koostöös perearstide ja lastearstidega, kes saavad pakkuda lastele ja lapsevanematele võimalikult turvalist ja tuttavat keskkonda. Meile on oluline, et nii lapsed kui ka nende vanemad tunnevad end mugavalt, saavad esitada oma arstile küsimusi ja vajadusel leida ka julgustust,“ ütles Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp. Sotsiaalministeerium

Eelmisel nädalal sai esimese koroonavaktsiinisüsti 4037 inimest, mida on vähem kui ühelgi nädalal vaktsineerimise algusest saati. Kaks viimast nädalat on esimese süsti saanute arv olnud väiksem kui varem: 4789 ja 4037. Veel nädal varem oli esmaste kaitsesüstide arv üle 6000. Sotsiaalministeeriumist öeldi ERR-ile, et esimesi süste tehakse vähem mitmel põhjusel:

Reedel kinnitas peaminister Kaja Kallas Facebooki otse-eetris rahva küsimustele vastates, et valitsusel pole plaanis vaktsineerimist kohustuslikuks muuta, vahendab BNS Postimeest. “Valitsusel ei ole plaani muuta vaktsineerimist kohustuslikuks,” rõhutas peaminister Kallas ja lisas, et muidugi teatud töökohtadel on vaktsineerimine vajalik. “Aga kui me muudame selle kõigile kohustuslikuks, siis kuidas me seda

47. nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 5276 inimest, kellest 40% moodustasid lapsed. Haigestumus püsib stabiilsena ja haigestumuse intensiivsus on madal. Kõige enam oli haigestunuid Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Möödunud nädalal kinnitati üks gripiviirus (AH3). Alates hooaja algusest on kokku kinnitatud laboratoorselt viis A-gripiviirust. Täpsemalt määratleti neli

22.–28. november 2021 esitatud kõrvaltoime teatised Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine

– Valitsuse liikmed võtsid kabinetinõupidamisel teadmiseks, et koroonaviiruse leviku olulisemad näitajad on alanenud ning viiruse leviku oht Eestis keskmine. Tänase päeva seisuga on koroonaviiruse leviku ohu põhimõõdikud Eestis langustrendis ja püsinud alates pühapäevast kollasel ehk keskmisel ohutasemel. Vähenenud on nii 7 päeva keskmine nakatunute arv, mis on praegu 544, kui

COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos on kolmas kaitsesüst, mis on vajalik täiskasvanud inimestele, kui vaktsineerimiskuurist on möödas Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul vähemalt kuus kuud ning AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinide puhul viis kuud. Aja saab broneerida üleriigilises digiregistratuuris, oma perearsti juures, lähima vaktsineerija telefonil või raviasutuse registratuuris. „Tõhustusdoos on vajalik eeskätt üle

Kiirabitöötajatest õed ja emad Nikki ja Rach jagavad oma esmaabiteemalisel Instagrami kontol @tinyheartseducation hirmsat kaadrit pisikesest tüdrukust, kes juhtus pahaaimamatult näppama vanema venna tagant tulihapu pulgakommi. Edasine oli ema jaoks kui õudusunenägu. “Ma poleks iial uskunud, et need maiustused on niivõrd ohtlikud. Need on nii hapud. Nii söövitavad. Laps tuli

Pfizeri 5-11-aastastele mõeldud koroonavaktsiin jõuab Eestisse detsembri teises pooles ning selleks aastaks on tellitud 36 000 doosi. Järgmise aasta tellimuse maht on veel kinnitamisel. Täna kinnitas riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon oma soovitust lubada Eestis 5-11-aastaste laste Covid-19 vastane vaktsineerimine. Perearst ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige dr Marje Oona ütles pressikonverentsil, et laste

„Uuringud on kinnitanud, et COVID-19 vastane vaktsineerimine on tõhus nii nakatumiste kui haigestumiste, eriti raskete haigestumiste vähendamiseks kõigis earühmades, sh lastel. Seetõttu soovitavad eksperdid lapsevanematel kasutada aasta lõpus avanevat 5-11-aastaste vaktsineerimise võimalust, et vähendada COVID-19 haigestumise, raske haiguskulu ja tüsistuste riski selles vanuses lastel ja pidurdada koroonaviiruse levikut lastekollektiivides ja