Tänahommikuse seisuga on Eestis COVID-19 vastu lisa- või tõhustusdoosiga kaitse saanud 344 166 inimest, kusjuures täisealistest on tõhustusdoosi teinud iga kolmas ja vanemaealistest ehk 60+ vanuserühmas juba iga teine. Üle 60-aastastest elanikest on Eestis vähemalt ühe kaitsesüsti saanud 79,3%, täiskasvanutest 74,5% ja kogu elanikkonnast 63,9%. Kokku on Eestis tehtud COVID-19 kaitsesüst

Vahendame Telegram.ee artiklit Mis vahe on kunstlikul pandeemial ja tõelisel pandeemial? Tõelise pandeemia puhul on poliitikute suurim mure see, kuidas võimalikult palju haigeid inimesi terveks saada. Kunstliku pandeemia puhul on poliitikute suurimaks mureks see, et ei saa piisavalt palju terveid inimesi haigeks teha. Infektsiooni- ja haiglaravi, mis on lahutatud igasugusest tegelikust haiguskoormusest

„Öeldakse, et tervisega on nagu vabadusega – selle väärtusest saad aru siis, kui seda enam ei ole. Kui möödunud kahes pandeemia-aastas midagi positiivset näha, siis seda, et inimesed on hakanud tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Seda ka siis, kui tervis veel alles on,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „On märgiline, et aasta arstiks on

1.–9. jaanuar 2022 esitatud kõrvaltoime teatised Järgnev on kokkuvõte 2022. aasta esimese üheksa päevaga saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate

Peaminister Kaja Kallas märkis, et kui elektrikriisis hakata kõigile tarbijatele toetust eraldama ehk niinimetatud raha külvama, saab lõpuks vähem aidata neid, kes tõesti abi vajavad.  “Energiakriis on kõiki tabanud väga raskelt ja olen absoluutselt nõus, et on väga raske ja inimestel on keeruline. Ma ei pisenda lühiajalisi lahendusi, kuid peame

erviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorra kohta, et paari nädala pärast tuleb valmis olla haiglaravi vajaduse kasvuks. Tema sõnul oli eelmisel nädala haigestumise kasv 70 protsenti, kokku tuvastati 10 500 nakatunut ning nakatumiskordaja R on tõusnud 1,3-ni. “Nägime, et inimesed nakatusid pereringis, tutvusringkonnas ja reisides

President Alar Karis märkis teisipäeval pärast elektrihinna kriisi teemalist vestlust koalitsioonierakondade juhtidega, et loodetavasti leiab valitsus kiired ja õiglased lahendused, vahendab BNS. “Paljud Eesti inimesed on hädas ja mures. Nende nõutus ja pahameel järsult kasvanud elektri- ja soojaarvete pärast on arusaadav,” ütles Karis. “Peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu spiiker Jüri

Tõhustusdoosi saanud inimese tõenäosus sattuda COVID-19 tõttu haiglaravile on keskmiselt 25 korda väiksem kui vaktsineerimata inimesel, selgus Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri Eesti andmete põhjal tehtud analüüsist. „Kiiresti muutuvas olukorras annab sageli just andmete analüüs kõige selgema vastuse. Andmed on terve pandeemia vältel tõestanud, et vaktsiinid kaitsevad inimesi

„Jaanuar on tõhustuskuu! Tõhustusdoosi tegemine on parim kaitse, mis meil kõigil on võimalik endale täna väga kiiresti leviva koroonaviiruse omikrontüve vastu saada. Seda nii nakatumise, kuid eeskätt just raske haigestumise ehk haiglaravile sattumise vastu,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. “Lisaks on tõhustusdoosi tegemine ka ainus võimalus oma COVID-tõendi pikendamiseks,

27.–31. detsembril 2021 esitatud kõrvaltoime teatised Järgnev on kokkuvõte 27.–31. detsembril 2021 saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine