Riigikogu kiitis heaks toidu müüjaid ebaausate kaubandustavade eest kaitsva seaduse Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud. Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava

Riigikogu võttis 13.09.2021 kolmandal lugemisel vastu kollektiivlepingu seaduse muudatused, millega viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel. Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi

“Oleme viimastel kuudel kuulnud palju kriitikat meie parlamendi suhtes, mida riigikogu minu arvates pole ära teeninud. Kriitikat presidendivalimiste suhtes, mis ometigi kulgesid täpselt nii, nagu reeglid ette näevad,” ütles Kaljulaid esmaspeäval riigikogus esinedes. Presidendi sõnul oli kriitika põhjendamatu. “Parlamentaarne riik toimis, nagu pidi,” nentis ta. President Kersti Kaljulaidi hinnangul tuleks presidendikandidaatide

Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles tänasel sügisistungjärgu avaistungil ametikaaslaste poole pöördudes, et Riigikogu peab kandma edasi, arendama, aga ka hoidma ja kaitsma neid demokraatliku ja parlamentaarse riigi alustalasid, mida sätestab põhiseadus. „See on Eesti, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, see on meie isamaa, kus on tagatud eesti rahvuse,

Vahel juhtub ka nii. Läksin enne tööpäeva lõppu Riigikogus käsi pesema ja … Uks enam ei avanenud. Õnneks oli taskus telefon ja väliskomisjoni nõunik Birgit veel majas. Nii ta kutsuski kõigepealt Riigikogu valvet teostava politsei appi, ja kui sealt jäi abist väheseks, siis juba koju jõudnud parlamendi remondimehe, kes ketassaega

Riigikogu valis teisipäeval erakorralisel istungil presidendiks Alar Karise, kes sai salajasel hääletusel 72 häält.   Valituks tunnistamiseks oli presidendikandidaadil vaja riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 riigikogu liikme toetust.   Esimeses hääletusvoorus esmaspäeval Karis vajalikku toetust ei saanud – siis hääletas tema poolt 63 saadikut.   63-aastane Alar Karis on hariduselt

Presidendi valimiste teises voorus antud hääli ei saanud teisipäeva pärastlõunal riigkogu suure saali ees veel kokku lugeda, kuna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadik Kalle Grünthal esitas protesti.    Grünthal tõi esiel, et kui Keskerakonna saadik Marika Tuus-Laul osales riigikogu hoone juures autos olles hääletusel, siis oli valimistoimkonna liige talle liiga

Presidendikandidaat Alar Karis ei saanud esmaspäeval riigikogus vajalikku toetust – tema poolt hääletas 63 saadikut. Märgistamata hääletussedeleid oli 16, kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks tunnistamiseks oli presidendikandidaadil vaja riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälte enamust ehk vähemalt 68 riigikogu liikme toetust. Kuna Karis ei saanud nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse teisipäeval teine ja

„Kui oleks avalik hääletamine, siis mul oleks selline tunne, et Alar Karis valitaks ära, sest siis tuleks see vajalik 68 häält kokku ja rohkemgi. Aga salajase hääletamise puhul on seda keerulisem öelda,“ arutles politoloog Rein Toomla. Politoloog Tõnis Saarts leiab sarnaselt Toomlaga, et tänavused presidendivalimised on märksa loiumad, kui viie

Eesti iseseisvuse taastamise 30.aastapäevale pühendatud Riigikogu ja 20. Augusti Klubi pidulikul istungil kõnelesid Riigikogu esimees Jüri Ratas, president Kersti Kaljulaid, 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme, üliõpilane Marcus Ehasoo, Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi president Velta Čebotarenoka, Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė ja Euroopa Parlamendi president David Sassoli. Riigikogu