„Kui oleks avalik hääletamine, siis mul oleks selline tunne, et Alar Karis valitaks ära, sest siis tuleks see vajalik 68 häält kokku ja rohkemgi. Aga salajase hääletamise puhul on seda keerulisem öelda,“ arutles politoloog Rein Toomla.
Politoloog Tõnis Saarts leiab sarnaselt Toomlaga, et tänavused presidendivalimised on märksa loiumad, kui viie aasta eest.
„Asi on selles, et Kaljulaidil oleks olnud võimalik ju jätkata. Ma arvan, et kui tal seda võimalust ei oleks olnud – oletame, et tal oleks teine ametiaega täis olnud –, siis oleks mingi suur möll hakanud pihta juba eelmisel aastal. Umbes nii, nagu juhtus pärast seda, kui Lennart Meril sai täis ametiaeg,“ lisas Toomla.
Tänu teadmisele, et Kaljulaidil on võimalik jätkata, olidki erakonnad Toomla hinnangul natuke passiivsed ja hakkasid presidendivalimiste vedamisega pihta veidikene hiljem. „Miks Kaljulaidi kandidatuuri uuesti üles ei seatud, on minu jaoks jäänud suureks mõistatuseks,“ nentis Toomla.
„Hoolimata sellest, et valimised on vaoshoitud ja igavad, loodan, et jõutakse korraliku lõpuni, et ei teki sellist olukorda nagu viis aastat tagasi, kus hoolimata tohutust kampaaniast jooksid asjad tegelikult kokku ja tulemus oli selline, mida keegi ei osanud isegi prognoosida.“
Presidenti ilmselt riigikogus veel ära ei valita
Võimalus, et president juba Riigikogus ära valitakse, on Tõnis Saartsi hinnangul küll olemas, aga mitte väga suur. „Pole isegi garantiid, et koalitsiooni hääled täies ulatuses peavad, rääkimata leigest poolehoiust opositsiooniparteide ridades. Karise ära valimine riigikogus oleks pigem positiivne üllatus, mittevalimine selles situatsioonis tavapärane asjade käik,“ leidis Saarts.
Toomla hinnangul on Riigikogus presidendi valimise võimalused 50:50, ent lõpptulemust on hetkel võimatu täpselt prognoosida.
Toomla ei poolda enda sõnul plaani, mille kohaselt võiks presidenti edaspidi valida otsevalimiste teel.
„Mina ei suhtu sellesse ettepanekusse kuigi hästi. Kui presidendi volitused jäävad selliseks, nagu nad praegu on, siis oleks see erakondade ja kandidaatide ressursi ja aja tohutu raiskamine. Igasugused valimised on ju lubamised ja kui presidendikandidaat sisuliselt midagi lubada ei saa, siis muutuvad need kampaaniad kandidaatide endi jaoks üsna tüütuks,“ oli Toomla veendunud.
„Olen jälginud seda protsessi 20 aastat tagasi aastal 2001, kui kandidaadid olidki väga aktiivsed ja tegid kõvasti kampaaniat. Pärast kurtsid nad kõik, et oli ikkagi päris tüütu. Inimesed tahavad kuulda mingeid lubadusi. „Ole hea mees, ütle, kuidas sa teeksid mingid asjad teistmoodi?“. Kui kandidaat ei saa seda ütelda, vaid peab vastama, et „see ei ole paraku minu pädevuses“, siis on see asi natukene vildakas,“ märkis politoloog.
Kui otsevalimiste praegused toetajad põrkuksid kokku reaalsete otsevalimistega, siis muutuks nende meelsus Toomla hinnangul palju skeptilisemaks.
„Teine variant, kuidas otsevalimistest võiks kasu olla, oleks suurendada presidendi võimutäiust, et tal oleks midagi rahvale öelda ja et ta võiks lubada rahvale mingeid muutusi. Võimalus on ühendada ka presidendi ja peaministri roll, nagu see on USAs. Keegi ei ütle, et Ühendriigid pole sellega hakkama saanud. Las olla meil siis president, kes on ka valitsuse juht. Siis oleks otsevalimistel ka mingi mõte.“
Politoloog Tõnis Saarts peab presidendi otsevalimist küll võimalikuks, aga enda sõnul ei näe ta sellest kuigi suurt positiivset muutust esile tõusmas. „Ma ei näe, kuidas see oluliselt Eesti demokraatia kvaliteeti kasvataks. Pigem tekib lisariske ja pingekohti, millega me seni arvestama pole pidanud,“ lausus ta.
Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke. Samuti on
Riigikogu Tiibeti toetusühma delegatsioon kohtub Indias Dharhamsalas dalai-laama Tenzin Gyatso, Tiibeti eksiilvalitsuse ning tiibetlaste pagulaskogukonnaga.
