Riigikogu alustas tänasel istungil usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu. Eelnõu järgi lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine ning luuakse erivajadusega inimestele toetatud töötamise teenus riigiteenusena. Valitsuse algatatudja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) arutelu jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub

Riigikogus toimus täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas elab Eesti mets?“ arutelu, mille fookuses oli metsade säästlik majandamine. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimees Mikk Marran ütles Riigikogu ees, et Eesti riigimets on seas seisus ja RMK majandab seda säästlikult. „Metsa majandamine on teatavasti säästev siis,

Riigikogu infotunnis vastas regionaalminister Madis Kallas parlamendiliikmeteküsimustele, mis käsitlesid koolivõrku ja omavalitsuste toimetulekut. Riigikogu liikme Tõnis Lukase küsimus puudutas koolivõrku. Ta soovis teada, mida tehakse selleks, et tagada võrdsus hariduse kättesaadavuse osas maakohtades ja kuidas rahaliselt maakoole toetatakse, et nad ei peaks mõtlema sulgemise peale. Kallas vastas Lukase küsimusele, et

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis. NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates

Riigikogus oli täna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena majanduse kriisist välja toomise arutelu. Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla ütles, et liidul on kolm suurt teemat, millest tarvis rääkida – investeerimiskindlus, puidu väärindamine ja valdkonda puudutavate andmete korrastamine. Haidla sõnul on väga positiivne, et

Kaks riigieelarvega seotud eelnõu läbis esimese lugemise Riigikogus jätkus kolmapäevase isungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud ja edasi lükkunud eelnõude arutelu. Vastu võeti kaks 2024. aasta riigieelarvega seotud eelnõu. Tänase istungi alates jätkati eelmisel istungil pooleli jäänud valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) esimest lugemist. Päevane

Üle kolmekümne Lõuna-Eesti omavalitsustegelase esitas Tartu 2024 korraldusmeeskonnale pöördumise, milles leitakse, et homoparaadi asemel peaks Euroopa kultuuripealinna programm sisaldama rohkem rahvuslikke üritusi. Tartu linnavolikogu liige Silver Kuusik juhtis tähelepanu, et Tartu 2024 kultuuriprogrammi rahastatakse osaliselt nii Tartu kui ka teiste Lõuna-Eesti omavalitsuste eelarvetest. „Meil kui rahva esindajatel on põhjendatud ootus,

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), mille eesmärk oli muuta CO2 kvootide müügist saadud tulu kasutamine paindlikumaks. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kasutada sellest tulust vähemalt 50 protsenti kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks. Muudatusega soovisid

Riigikogu tänasel istungil andis Riigikohtu esimees Villu Kõve ülevaate kohtusüsteemi toimimisest ja peamistest murekohtadest ning tegi ettepanekuid seadusandjale. Kõve kinnitas, et kohtusüsteem toimib, tagatud on sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine ja üldiselt ka kohtuasjade lahendamine mõistliku aja jooksul. „Samas aga seisame silmitsi muret tekitavate tendentsidega ja jätkuvalt lahendamata probleemidega,“ lisas ta.

  Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE), mille eesmärk oli vähendada võõrkeelse õppe mahtu Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Algatajad soovisid muudatusega peatada kõrghariduse ingliskeelseks muutumise ning parandada seeläbi vähemalt osaliselt õppekvaliteeti ja lõpetajate vastavust Eesti tööturu nõudmistele. Läbirääkimistel võtsid