PPA tänavusel suurimal õppusel Green Victory harjutatakse massilise sisserände ning korratuse tõrjumist ning sellele järgnevat tööd menetluspunktis. Samuti harjutatakse õppuse käigus massidest abivajavate inimeste ära tundmist ja eraldamist. Enam kui tuhande osalejaga õppus on jaotatud kolmeks osaõppuseks, mille tegevused toimuvad sel ja järgmisel nädalal erinevates Eesti paikades. Esimese osaõppuse raames

24. veebruaril 2024 algusega kell 15.00 toimub Terve Eesti Toetusavaldus – osa võtma on oodatud kõik, kes tunnevad, et on tarvis toetada inimesi (kasvõi sind ennast), keda valitsus ja otsustajad ei kuula, kellega ei arvestata ja kelle õigusi rikutakse. Kui kitsa teemaga meeleavaldused koguvad vaid teatud hulga osavõtjaid ja need koos petitsioonidega

Eesti jaoks on kõige võidukam sõda see, mida saab ära hoida. Ma saame arvestada liitlaste abiga, aga eelkõige peame ise enda eest väljas olema. Mõistmaks, miks oli sel sügisel uue riigieelarve kokkupanemine nõnda vaevaline, tasub vaadata nii minevikku kui tulevikku. Esmakordselt oli valitsuse ees mitu tõsist väljakutset korraga, nagu pandeemia mõjud või varasemad poliitilised otsused, mis

Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, sh suunab värske riigieelarve strateegia kaitsevõime tugevdamiseks laskemoonavarudesse täiendavalt 350 miljonit eurot, ehk kokku soetab riik lähiaastatel laskemoona 1,35 miljardi euro eest. „Riigikaitse on üks 2024. aasta riigieelarve fookustest. Väikeriigina peame igapäevaselt panustama, et meie iseseisvus püsiks. Selleks on

Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kuusalu vald, Narva-Jõesuu linn, Rõuge vald Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kuusalu vald, Narva-Jõesuu linn ja Rõuge vald saatsid Vabariigi Valitsusele ühispöördumise määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord” eelnõu muutmiseks. Pöördumisele alla kirjutanud omavalitsusjuhid leiavad üksmeelselt, et määruse

Luunjas algas täna, 7. augustil viis päeva kestev 23. jalaväepataljoni reservõppekogunemine, millest võtab osa umbes 300 reservväelast. Õppuse põhieesmärk on tõsta reservväelaste oskusi ja teadmisi linnalahingu pidamisest. „Keskendume reservõppekogunemisel hoonestatud alal tegutsemisele, sest tänapäeval käib sõjalistes konfliktides võitlus sageli poliitiliste ja majanduslike võimukeskuste omamise üle või nende vahetus läheduses. Seetõttu

Eesti sai Põhja-Atlandi Nõukogus heakskiidu NATO ühisrahastuse kasutamiseks üle 40 miljoni euro ulatuses. Vahendid suunatakse enamjaolt liitlaste taristu ehituseks. „Vilniuse tippkohtumisel kinnituse saanud NATO uute kaitseplaanide rakendamiseks peame olema valmis liitlasi vastu võtma oluliselt suuremas mahus kui seni. Oleme vajalike objektide valmimisse panustanud ise ning on hea meel, et osaliselt on

Kaitseminister Hanno Pevkur saatis täna kooskõlastusele valitsuse määruse eelnõu „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord”. Määrus sätestab objektiivsed kriteeriumid omavalitsustele hüvitise suuruse määramiseks, ning reguleerib hüvitise maksmise ulatust, tingimusi ja korda. „Suurendame võrreldes praegusega seniseid häiringutasusid enam kui miljoni euro võrra, ehk üle nelja korra, seniselt

Eesti saab NATO ühisrahastust 40 miljonit eurot liitlaste vastuvõtuks mõeldud taristu ehitamiseks, teatas kaitseminister Hanno Pevkur. “Oleme saanud NATO koridoridest heakskiidu 40 miljonile eurole, mida on võimalik kasutada NATO julgeolekuinvesteeringute programmist N SIP taristu ehitamiseks,” ütles Pevkur neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Kaitseminister tunnistas, et Eesti on küll lubanud tagada liitlaste vastuvõtukulud,