Võrumaa omavalitsused kasutavad Nursipalu investeeringutoetust kogukonna elu parandamiseks Võrumaa omavalitsused on saanud riigilt 10 miljonit eurot investeeringutoetust Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud häiringute leevendamiseks. Omavalitsused plaanivad seda raha kasutada nii haridusasutuste ehituse ja renoveerimise kui ka teede olukorra parandamiseks. Antsla vald on saanud kaks miljonit eurot, mida kasutatakse Antsla gümnaasiumi rekonstrueerimiseks.

Kaitseministeerium maksis välja Nursipalu harjutusväljadega otseselt seotud omavalitsustele 10 miljoni euro suuruse ühekordse lisatoetuse. „Lubasime lisatoetust Nursipalu harjutusväljaga otseselt seotud omavalitsustele ja selle lubaduse oleme ka täitnud,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on ühekordse toetuse mõte eelkõige see, et piirkonnad saaksid investeerida elukvaliteeti, mis kompenseeriks harjutusvälja mõju. Sisulisi piiranguid

Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas käskkirja, millega makstakse 10 miljonit eurot Nursipalu harjutusväljaga seotud neljale omavalitsusele. „Lubasime, et toetame Nursipalu harjutusväljaga otseselt seotud omavalitsusi lisaks iga-aastasele häiringutasule ühekordselt 10 miljoni euroga kohalike kogukondade toetuseks. Kuna Vabariigi Valitsus kiitis Nursipalu harjutusala laiendamise heaks, on nüüd võimalik ka 10 miljoni lubadus teoks teha,“

Valitsus otsustas istungil Nursipalu harjutusvälja laiendamise ning kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et tugevdada Eesti kaitsevõimet ning luua sobivad väljaõppetingimused Kagu-Eestis paiknevatele Eesti ja liitlasüksustele. „Reaalsus on see, et Venemaa jätkuv agressioon Ukrainas kestab ja Venemaa oli ja on suurimaks Eesti julgeolekuohuks. Seetõttu on Eesti riigikaitse kiireloomuline tugevdamine vältimatu. Oleme suurendanud kulusid

Mittetulundusühingud Päästame Eesti Metsad ja Meie Nursipalu on avalikult süüdistanud riigi kaitseinvesteeringute keskust (RKIK) ja keskkonnaametit Nursipalu kanti väidetavalt ebaseaduslikult tee rajamises. Süüdistused osutusid aga laest võetuteks ja olid otsesõnu valesid täis. Loe ka: Ühe Nursipalus omandatud kinnistu hind ulatub üle miljoni euro RKIK ja keskkonnaamet on kinnitanud, et tee

Riik jõudis kokkuleppele 20 maaüksuse omandamiseks Nursipalus, mille eest maksab kokku ligi 3,5 miljonit eurot, sellest kolmandik ehk üle miljoni euro läheb ühele kinnistuomanikule. Nursipalu kaitsjate hinnangul on tehingud ennatlikud, sest juriidiline otsus harjutusvälja laiendamiseks veel puudub. Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on jõudnud Nursipalus kokkuleppele 20 maaüksuse omandamiseks, hoonestusega on

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on jõudnud kokkuleppele 20 maaüksuse omandamiseks Nursipalus, mille seas on ka hoonestatud kinnistud. Omandatud maaüksuste koguväärtus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot, mis teeb kinnistu keskmiseks hinnaks 175 000 eurot. Loe ka: Rõuge vallavalitsus raiskas Nursipalu harjutusvälja toetuse ära Riik ostis kinnistud eraisikult, kes on neid viimastel

Rõuge vallavalitsuse käitumine on kahetsusväärne ja ebaõiglane nii harjutusväljaga piirnevate elanike kui ka teiste Eesti maksumaksjate suhtes. Riigi toetus oli mõeldud Nursipalu harjutusvälja halbade mõjude leevendamiseks, kuid vallavalitsus kasutas seda hoopis eelarveaukude lappimiseks. Kaitseinvesteeringute keskus peaks toetuse tagasi küsima. See oleks oluline signaal, et riik ei salli selliseid väärkasutusi. Rõuge

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) pikendas Nursipalu harjutusvälja laiendamise eelnõu avaliku väljapaneku aega kuni 25. septembrini. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada Eesti kaitsevõimet ning luua sobivad väljaõppetingimused Kagu-Eestis paiknevatele Eesti ja liitlasüksustele. „Avaliku väljapaneku jooksul oleme seni saanud häid ning sisukaid ettepanekuid planeeringu kohta ning selle eest oleme kohalikele inimestele riigikaitsesse panustamise

Kaitseministeerium saatis kooskõlastusringile Nursipalu harjutusvälja laiendamise eelnõu, et tugevdada Eesti kaitsevõimet ning luua sobivad väljaõppetingimused Kagu-Eestis paiknevatele Eesti ja liitlasüksustele. „Venemaa jätkuv agressioon Ukrainas näitab, et Kremli agressiivsus oma naabrite suhtes ei kao kusagile ja seetõttu peame jätkama oma kaitsevõime tugevdamist. Oleme astunud olulisi samme ka selleks, et võimestada Eesti kagunurka kaitsvat