Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 7. septembril maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles selgitatakse Eesti piimasektori hetkeolukorda ja väljakutseid. Tootmiskulude tõus ja madalad piimahinnad on tekitanud piimatootjates ebakindlust, kuigi piimandusel ja loomakasvatusel on ka tulevikus Eesti põllumajanduses olukoline roll. Vaja on meetmeid, et Eesti piimakarja arvukuse vähenemine peatada. Tuleviku ÜPP peaks kindlustama Eesti

Vahendame FB: Valguse Inglid  sõnumit Tänane sõnum Küsisin täna, mis ootab Eestit ees lähiajal ning tõele au andes, mina ei näe lauas kahjuks ühtegi positiivset kaarti. Kui osad nägijad ennustasid, et sügisel epiteemia ja probleemid kaovad, siis mina seda kahjuks ei näe. Inimesed on justkui pimedasse nurka kinni pandud ning

Uuring: Eestis läheb aastas raisku 164 miljoni euro eest toitu Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgub, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.

Iga kolmas laps on Eestis ülekaaluline ja ei spordi piisavalt “Vanaema, kes polnud mu poega kolmveerand aastat näinud, lõi kohtudes kaht kätt kokku: sa näed välja nagu põrsas! Laps oli hingepõhjani solvunud, aga paraku on see tõsi,” räägib 12-aastase poja ema, kuidas koroonaaeg on tema lapse paksuks muutnud. Eesti lastest

KRISTINA KALLAS: EESTI VAJAB TÄNASEST VÕIMEKAMAT VALITSUST Valitsuse esimesed 100 päeva on õpikunäide sellest, kuidas ambitsioonitus ja üldsõnaliste eesmärkide püstitamine realiseerub napis või olematus tulemuses. Nüüd, kui vaktsineerimine on hoo sisse saanud ja viiruse levik taganemise märke näidanud, tahaks näha valitsuse energia suunamist Eesti inimeste heaolu parandamisele. Kriis on olnud

Täna Riigikogus Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse ’Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?’ arutelul rõhutas keskkonnaminister Tõnis Mölder, et valitsuse üks prioriteete on tõsta Eesti kliimaambitsiooni ning saavutada aastaks 2050 Eestis kliimaneutraalsus. „Praegu Riigikogus kinnitamisel olevasse arengustrateegiasse „Eesti 2035“ on see eesmärk juba integreeritud. Plaanime suurema kliimaambitsiooni sisse viia ka riiklikesse

Vangidel on iga päev võimalus liikuda tund aega värskes õhus, kuid Eesti õpilased liiguvad nädalas värskes õhus keskmiselt neli tundi. Seega saab öelda, et meie lapsed liiguvad päevas värskes õhus vähem kui vangid vanglas. Vangidega sama palju liigub värskes õhus vaid kümnendik lastest.     Miks on liikumine vajalik?  

Kallid eestimaalased, meil on suur probleem. Tutvusin täna teadusnõukoja ja Terviseameti värskete materjalidega, mis erinevad täpselt – kuigi piirangud on hakanud stabiliseerima viiruse leviku senist plahvatuslikku kasvu ja piirangute lõplikku mõju veel näha, on nakatumine lubatud tõusnud. Väikeses, aga kindlas tõusus. Numbrid lehet olla külmad, aga nad ei valeta. Nakatumine

  Rimi Eesti juht Vaido Padumäe märgib, et alates 2006. aastast, mil ettevõte pühendus senisest enam ökoloogilise jalajälje vähendamisele, on keskkonnasäästlikud lahendused ettevõttele majanduslikult ära tasunud.     „Konkreetse näite energia kokkuhoiust kaupluses saan tuua Pärnu Rimi hüperist, kus alates 2018. aastast, mil kauplus läks üle keskkonnasõbralikumatele lahendustele, on hüperi

Sigrid on erakordne naine. Ta kasvatab sünnist alates üksinda tänaseks aastaseid kolmikuid ja justkui sellest vähe oleks, jagub tal hoolivust, aega ja energiat ka oma koguduse noortele, kes mõistmist ja hea sõna vajavad. Eks sellepärast ongi ta Eestimaa Uhkus!     „Eestimaa uhkuse“ tänugala Ingrid Teesalu ja Mart Mardisalu juhtimisel