Kallid eestimaalased, meil on suur probleem.
Tutvusin täna teadusnõukoja ja Terviseameti värskete materjalidega, mis erinevad täpselt – kuigi piirangud on hakanud stabiliseerima viiruse leviku senist plahvatuslikku kasvu ja piirangute lõplikku mõju veel näha, on nakatumine lubatud tõusnud. Väikeses, aga kindlas tõusus.
Numbrid lehet olla külmad, aga nad ei valeta. Nakatumine on eelmise nädala jooksul 7% kasvanud. Vanusrühmas 55-85 on nakatumise kasv olnud üle 10%. Pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja oleks alla 1, kogu maakondades on nakatumine pööranud tõusule. Päevas viib koroonaviirus haiglatesse keskmiselt 75-80 inimest. Päevas sureb koroonaviiruse būdu keskmiselt 10 eestimaalast. Need inimesed ei ole numbid, nad on meie pereliikmed, sõbrad, naabrid, töökaaslased.
On viimane aeg ennast kokku võtta. Ulatuslike piirangute kehtestamise ajal püstitatud optimistlikum prognoos, kus nakatumine jõuab aprilli keskpaigaks alla 500 inimese päevas, käest libisemas. Kui viiruse levik ei peatu, siis jääb Eesti kogu suveks lukku – nagu meie lõunanaaber Läti on olnud lukus novembrist saati. Seisab majandus, seisab sotsiaalne suhtlus, seisab kõik. Valitsus võib kehtestada lõputult piiranguid, aga inimesed on need, kes peavad piirangutest kinni pidama. Valitsus võib piiranguid kindlustada jäädagi, aga nakkus levib siiski inimeselt inimesele. See saladuslik nakkuskordaja R tähendavat seda, et üks nakatunud inimene annab nakkuse edasi rohkem kui ühele inimesele.Kallid eestimaalased, viiruse leviku turbamine on sõna otseses mõttes meie kätes.
Need soovitused on juba juba mantraks, aga palun peske käsi, hoidke teiste inimeste kaugust, ärge kutsuge külalisi, ärge pidage pidusid ega koosviibimisi. Kui näete, et mõni kaasmaalane piirangutest kinni ei pea, palun võtke ka ise see vastutus kutsuda teda üles vastutustundlikult käituma või pöörduge vajaduse korrakaitsjate poole. See on meie kõigi ühine pingutus, mis seisab ees selle nimel, et Eesti elu jätkuda saaks.
Miks rõhutan vajadust piirangutest kinni pidada? Sest nagu nakatumislevik näitab, politsei reportaažid kirjeldavad ja nagu Irja Lutsar nendib aktiivset tänavapilti vaadates, pole piiranguid järgides veel palju eestimaalaste südameasi. Olen saanud hingeminevat kirju Eestimaa inimestelt, kes kirjeldavad olukorda, kus nad peavad olema sugulastele ja sõpradele põhjendatud loobumist siseruumides toimuvatest suurimatest sünnipäeva- ja juubelipidustustest ning kirjeldavad mõistmatust ja pahameelt, mis nende keeldumist saadab. Nad ei mõista seda vastutustundetut käitumist enda ümber ega saa aru, miks me rahvana seda iseendale, oma vanematele ja lastele seda teeme.
Nakatumine toimub paljuski perekondades ja töökohtadel. Piirangud ei ole kiusamiseks, piirangud meie ühiskonna ja meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ning meie kõige haavatavama inimese elude ja tervise kaitseks.
Loe ka. Tallinn ootab suveks Soome turiste.
Sa ei pea olema piiratuduusku, Sa ei pea olema maskiusku, Sa ei pea olema vaktsiiniusku, aga Sa võiksid olla elude usku.
Kutsun üles igaüht mõtlema läbi, kas ta teeb igapäevaselt endast kõike, et mitte nakatuda ja teadmatusest ka mitte kedagi teist nakatada. Ja mõtlema läbi, kas ja mida saaks ta selle eesmärgi nimel veel teha.
Ning kutsun üles kogu erakondade juhte ja poliitilisi liidreid loobuma energia raiskamisest poliitilistele ja võimuheitlustele ning keskustele ühele ja ainsale eesmärgile, mida Eesti praegu vajab – ühtsele võitlusele koroonaviirusega. Pöörduge ka oma toetajate poole üleskutsega vastutustundlikule käitumisele. Eriti suur abi on neist poliitikutest, kes suudavad kõnetada venekeelset kogukonda. See on ühtsuse aeg, kus mõni riigimehelikke väärtusi.
Sest: „Eesti, meil on probleem.“ Allikas. FB: Kaja Kalals
