Vahendame UuedUudised artiklit Viimastel nädalatel on väga päevakohaseks muutunud Ukraina sõja põgenike teema. Seisuga 13. märts 2022 on Eestisse laekunud neid ligikaudu 16 000. Paar päeva tagasi teatas siseministeerium, et Eestisse võib lähikuudel jõuda kokku kuni 100 000 ukrainlast. Minus tekitab selline arv palju muresid, kuna meie väikese riigi ja

NATO ees on valik, kas võidelda Venemaaga Ukrainas, või hiljem kusagil mujal, sest Venemaa president Vladimir Putin ei piirdu ainult Ukrainaga, hoiatab NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen. “Praegu on vaja kiiresti toimetada Ukrainale lahingudroone, tankitõrjevahendeid ja muud sõjatehnika, et Ukraina riik ja rahvas suudaks end praegusest veel paremini kaitsta,”

Tallinna halduskohus ei rahuldanud sel nädalal Euroopa Parlamendi liikme, Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluva Jaak Madisoni kaebust politsei- ja piirivalveameti vastu seoses tema väljaarvamisega abipolitseinike hulgast. Madison vaidlustas halduskohtus politsei- ja piirivalveameti (PPA) mullu 23. märtsil tehtud otsuse, millega ta arvati abipolitseinike ridadest välja. Madison taotles PPA otsuse tühistamist, kuid

Ukrainas pommitatakse iga päev linnu, purustatakse haiglaid ja elumaju, tulistatakse „rohelistes koridorides“ lastega naisi. On saanud surma tuhanded inimesed, kodust pagenud miljonid ukrainlased. President Volodõmõr Zelenski, vapper juut, keda „natsid“ ukrainlased valisid riigi etteotsa, ei põgene Kiievist ja juhib Ukraina kaitset. Tema näos on näha muret ja magamata öid, aga

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hoiatas juba enne sõja puhkemist võimaliku põgenikekriisi eest, kuid valitsusel puudus taaskord läbimõeldud plaan. Nüüd, sõja kolmandal nädalal, ollaksegi Eestis selle probleemiga tõsiselt silmitsi. Väikese riigi vastuvõtuvõimel on piirid ning see paneb surve alla nii sotsiaalteenused kui ka tööturu. Siin enam emotsionaalsed hüüatused ei aita. Kui alguses

Peaminister Kaja Kallas kohtus eile Müncheni julgeolekukonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Kallas ja Stoltenberg rõhutasid, et peame olema valmis võimaluseks, et Venemaa tekitatud julgeolekukriis kestab kaua. „NATO selged sõnumid ning meie jõuline kaitse- ja heidutushoiak on ainuõige lähenemine Venemaa agressioonile,“ ütles Kallas. Peaminister Kallase sõnul näitavad viimased arengud Ukraina piiridel

Turu-uuringute AS-i veebruarikuises küsitluses olid erakondade populaarsuse edetabeli eesotsas sisuliselt võrdse toetusega Eesti 200 ja EKRE, kuid kuises võrdluses oli suurim muutus Keskerakonna toetuse langus 15 protsendile. Parlamendivälise Eesti 200 toetus oli veebruaris 23 ja EKRE-l 22 protsenti. Kuu varem oli Eesti 200-l toetajaid 20 ja EKRE-l 24 protsenti. Ühtlasi

Ehkki riigikogus esindamata erakond Eesti 200 on parteide populaarsustabelis alles neljas, ei ole selle toetus Norstati küsitlustes varem nii suur olnud. Samas on valitsuse juhtpartei Reformierakonna toetus kukkunud viie nädalaga 4,6 protsendipunkti võrra ning sisuliselt võrdsustunud Keskerakonnaga. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 23,3 protsenti, Reformierakonda 21,3 protsenti

Pühapäeval kogunenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu teatas, et energiakriisi tõttu peab Eesti lahkuma elektribörsilt ja CO2 kauplemissüsteemist ning alustama ettevalmistusi tuumaenergia kasutuselevõtuks. Erakonna volikogu hinnangul on valitsuse praegused lahendused energiakriisile ajutised ja ebapiisavad. “Toetusmeetmed aitavad hinnašokki mõnevõrra leevendada, ent lükkavad edasi probleemi tegelikku lahendamist. Elektrihinna normaliseerimiseks ja Eesti energiajulgeoleku

Alles see oli, kui politseinik tõstis teleskoopnuia rahumeelse kohvikupidaja vastu Tallinnas, nüüd tõi täisvarustuses kiirreageerija Toompea lossi jalamil välja koera, keda lasi hüpata meeleavaldusele tulnud inimeste peale ja keda omakorda provotseeriti kähmlema,minnes inimestega füüsilisse kontakti. Loe ka:  TÄIENDATUD: Suurelt plaanitud meeleavaldus kukkus läbi, kohale tuli umbes 200 autot, ütles Põhja prefektuuri