Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogusse eelnõu, mis teeb tuleva aasta 1. juulist hooldekodukoha kättesaadavaks keskmise pensioni eest, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka koduhoolduse kättesaadavust. Järgmisel aastal investeerib riik hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse 40 miljonit eurot ja sealt edasi vähemalt 57 miljonit eurot aastas.   Riik

Riigile kuuluvad elektri süsteemihaldur Elering ja suurim elektritootja Eesti Energia sõlmisid lepingu, millega panid paika mõlema õigused ja kohustused, kui on vaja eriolukorras tagada Eesti elektrivõrgu töös hoidmine ja tarbijate elektriga varustatus. Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Venemaa Ukrainasse sissetungist alates on Eesti Energiaga töötatud täiendavalt selle nimel,

  Kasvavad ühiskondlikult olulise töö tegijate palgad. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku on järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette nähtud 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk

Valitsus kinnitas järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ning saadab need arutamiseks Riigikogule. Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides. 2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti ohkem kui 2022. aasta

  Täna kutsus komisjon liikmesriike üles ajakohastama riiklikke miinimumsissetuleku tagamise kavasid, et need aitaksid vähendada Euroopas vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Kavandatavas nõukogu soovituses aktiivse kaasamise tagamiseks piisava miinimumsissetuleku kohta on sätestatud, kuidas liikmesriigid saavad ajakohastada riiklikke miinimumsissetuleku tagamise kavasid, et need oleksid tõhusamad ja aitaksid inimesi vaesusest välja.   Miinimumsissetulek aitab abivajavatel

  Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil Eesti Panga värsket majandusprognoosi aastateks 2022–2024. Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul soovib komisjon ära kuulata, milline on keskpanga hinnang Eesti majanduskasvule ning majanduse olukorrale laiemalt. „Soovime saada ülevaate, mida toovad endaga kaasa nii energiahindade kiire kasv kui ka Eesti ülikiire inflatsioon

Valitsus kiitis täna heaks rahandusministri esitatud eelnõu, mille alusel kompenseeritakse 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 peatatud pensioni teise samba 4% maksed sambasse jääjatele 2023. aasta jaanuaris. „Teise sambasse tehtavad maksed peatati 2020-2021. aastal. Kui algselt oli kavas peatatud maksete kompenseerimine 2024. aasta lõpuks, siis nüüd otsustasime tagasimaksed teha

  Riigikogu kultuurikomisjon tutvus tänasel istungil eestikeelsele haridusele ülemineku seaduseelnõu, uuendatud tegevuskava ja täiendavate riigieelarveliste vahendite jaotusega. Komisjoni aseesimehe Liina Kersna sõnul on Haridus- ja Teadusministeerium teinud lühikese ajaga intensiivselt tööd nii seaduseelnõu ettevalmistamisel kui ka eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava uuendamisel lähtudes valitsuskoalitsiooni ambitsioonikatest eesmärkidest. „Eestikeelsele õppele üleminekule tuleb läheneda

Perehüvitiste seaduse muudatused toovad riigile lisaks uuteks toetusteks minevale püsikulule ka suuremaid kulutusi tööjõule, sest seaduse kiire vastuvõtmine nõuab lisatööjõu palkamist. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis reedel ministeeriumitesse kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjas on muuhulgas välja toodud, et riigi kulu perehüvitiste maksmiseks suureneb juba esimese kolme

  Riigikogu õiguskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata täiskokku esimesele lugemisele turvaseaduse uue tervikteksti, mille eesmärk on nüüdisajastada turvategevuse regulatsiooni ning suurendada selle õigusselgust ja -kindlust. Komisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul soovitakse eelnõuga tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse. Samuti soovitakse sellega edendada