Enamikel põllumeestel oli tänavune aasta edukas, kuna saagikus ületas keskmist, müügihinnad nii teravilja kui ka piimahinna vaatest kasvasid jõudsalt ja eelmisel perioodil soetatud odavate sisendite tõttu kasvas kasumlikkus. Ees seisavad aga rasked ajad, mis puudutavad kõiki tootjaid. „Meie jaoks on see üks keerukamaid majanduskriise, kuna ta hõlmab tootmist tervikuna,“ ütles

Riigikogu lõpetas täna kolme seaduseelnõu esimese lugemise.Ühega neist plaanitakse lubada inimestel teha pensioni teise sambasse senisest suuremaid sissemakseid. Ühtlasi läbis esimese lugemise eelnõu, millega plaanitakse kohustada platvormihaldureid nagu AirBnB, Bolt ja Amazonhakata uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Keskerakonna

Riiklikku pensionikindlustuse seadust tuleb muuta nii, et lisaks indekseerimisele tõstetaks pensioni baasosa ja rahvapensionimäära neljal järjestikusel aastal 50 euro võrra. Selle tulemusel suureneb keskmine vanaduspension vähemalt 1000 euroni, ütleb täna vastavasisulise eelnõu üle andnud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab. “Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. Kõrge inflatsioon

Maa-ameti läbi viidud 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel on Eesti maa väärtus 32,5 miljardit eurot, millest 71% moodustab ehitusmaa väärtus. Võrreldes eelmise, 2001. aasta maa korralise hindamisega on maa väärtus 8,3 korda tõusnud. 2022. aasta maa korralisel hindamisel said Eesti kõik 761 286 maatükki uue väärtuse ehk maa maksustamishinna. Hindamine

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu tõstis kolme baasintressimäära taas 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendipunkti võrra. Keskpank põhjendab intressimäärade tõstmist jätkuva vajadusega langetada euroala inflatsiooni kahe protsendi tasemele. Tuleviku vaates teata ECB, et edasised intressitõusud otsutab Euroopa Keskpanga nõukogu lähtuvalt inflatsiooni ja majanduse käekäigust. Panga teatel on praegu inflatsiooni tase liialt kõrge

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu viis seadust ning kuulas ära keskkonnaministri ettekande maapõuepoliitika põhialustest aastani 2050, lisaks läbis üks eelnõu teise ja seitse eelnõu esimese lugemise. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud

Kala ja kalatoodete tarbimine maailmas on viimase 56 aasta sees kasvanud keskmiselt kolm protsenti aastas, edestades sellega kõikide teiste loomset päritolu valkude, nagu liha, piim ja munad, kasvutrende. Kalanduse ja vesiviljeluse olulisest rollist nii toitumises kui ka toidu tootmises annab hea ülevaate ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) koostatud maailma kalanduse

Riigikogu rahanduskomisjon toetas kogumispensioniseaduse muutmist, mis pakub lisavõimalusi pensionikogujatele ja lubab teha II sambasse senise 2 protsendi asemel sissemakseid määras 4 või 6 protsenti. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et vaikimisi jääb kehtima senine 2-protsendiline makse määr. „Uus makse määr rakendub alati 1. jaanuarist 2025 ja avaldus peab olema esitatud

Reformerakonna ministrid otsustasid juunikuus valitsuskabinetis, et Eesti loobub Tallinna Haigla jaoks ettenähtud Euroopa Liidu rahast. Kuigi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on tunnistanud, et linn üksi ei suuda haiglat ehitada, siis projekteerimisest loobutud pole ning lähiaastatel on selleks kavandatud üle 20 miljoni euro. Euroopa Liidu taasterahastust pidi Tallinna Haigla ehituseks tulema

Elanikkonna kaitse vajab erakondade kokkulepet ja 140 miljonit eurot aastas „Teen meile kõigile konkreetse ettepaneku saavutada erakondade ülene kokkulepe, millega tagaksime tulevikus igal aastal vähemalt 0,5% SKT-st ehk ligi 140 miljonit eurot püsivalt ja pikaajaliselt elanikkonnakaitsesse. Ligi miljardi euro suuruse sõjalise kaitse-eelarve kõrval oleks see elementaarne investeering, tagamaks, et Eesti